Perling: prokurör ei tohi karta kohtusse minekut ega õigeksmõistvat kohtuotsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lavly Perling.
Lavly Perling. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigi peaprokuröri ametist lahkunud Lavly Perling ütles ERR-ile, et kui prokuratuuri hakatakse ründama õigeksmõistvate kohtuotsuste eest ja nõutakse nende eest vabandamist, siis ei näe keerulised korruptsiooniasjad enam kunagi päevavalgust, sest need pannakse lihtsalt kalevi alla.

Vikerraadio saates "Uudis+" tuli jutuks Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi lõplik õigeksmõistmine riigikohtus ja see, kas prokuratuur oleks pidanud pärast seda tema ees vabandama.

"Kas peaks vabandama, kui riik on eksinud kriminaalmenetluse käigus? Kindel vastus on, et jah! Ma olen üle 20 aasta olnud prokurör ja ma olen ka ise vabandanud inimeste ees ja seda juhtudel kui prokuratuur on eksinud või jätnud oma hooletuse tõttu midagi kontrollimata ja see on põhjustanud inimestele kannatusi," sõnas Perling.

Teine küsimus on Perlingu sõnul aga see, kas riik peab vabandama lihtsalt õigeksmõistva kohtuotsuse pärast.

"Ja ma julgen öelda, et prokuratuur ei pea vabandama üksnes õigeks mõistmise pärast. Siin on väga oluline küsimus, miks inimene õigeks mõistetakse?" sõnas ta. Perling märkis, et õigusriigis mõistab õigust ainult kohus ning prokuratuuri ülesanne riikliku süüdistajana on viia materjalid kohtu ette, et kohus saaks õigust mõista.

"Olles olnud prokurör, kelle laual seisis kunagi n-ö Rävala puiestee kriminaalasi, siis oli päevi, kus ma tulin kohtusse ja sain aru, et see asi tuleks lõpetada. Ja kui ma uuesti lugesin tõendeid, siis sain aru, et tuleb ikkagi kohtusse minna. Ja nii ma kaalusin ja kaalusin. Ja mitte ainult mina üksi, vaid ka mu kolleegid. Ja lõpuks sai otsustavaks see, et prokuratuur on institutsioon, kes peab andma kohtule võimaluse õigust mõista," rääkis Perling.

Perlingu sõnul on küsimus, mis on ühiskondlikus vaates olulisem. Ta leidis, et ühiskonnale tervikuna on olulisem see, et kohus saaks õigust mõista.

"Kui me hakkame väga kergekäeliselt ütlema, et õigeksmõistmisi ei tohi olla. Hakkame vabandama selle eest. Võtame prokurörid vastutusele selle eest. Selle tulemusel võib juhtuda, et väga keerulised ja rasked majandusasjad, aga ka korruptsiooniasjad ei näe mitte kunagi päevavalgust, sest nad lõpetatakse ära ja pannakse kalevi alla," sõnas ta ja lisas, et prokurör ei tohi karta kohtusse minekut.

Saatejuhi küsimusele, miks korraldas prokuratuur selle sama Suvorovi kinnipidamisel suure pressikonverentsi, kuhu tulid kohale kõik suuremad meediaväljaanded, kuid ei teinud seda õigeksmõistmise järel, vastas Perling vastuküsimusega, aga miks ajakirjandus seda infot soovis?

"Ma võin oma viimasel tööpäeval lubada sellise vastuse, et head ajakirjanikud, miks te seda ise teete? Miks te küsite seda infot? Miks te tulete kaameratega kohale? Kas lepime koku, et prokuratuur ei anna edaspidi infot? Kas prokuratuur võib teha kabinetivaikuses otsuseid? Kas see on siis ühiskonnale parem variant?" küsis ta.

Perlingu sõnul on tema lähtunud kesksest teesist, et riik peab inimestele rääkima tõtt ning prokuratuur on kohtueelse uurimise ajal riik.

"Me oleme lähtunud põhimõttest, et tuleb rääkida tõtt ja tuleb kaitsta ausat kohtupidamist. Ma ei ole kunagi toetanud seda, et prokuratuur räägib liiga palju. Me tegime ka Suvorovi pressikonverentsist omad järeldused. Kuid kas prokuratuur peab selgitama ühiskonnale, mida ta teeb ja miks? Ma leian, et ühiskonal on õigus teada, mille alusel korruptsiooniasjas kedagi kahtlustatakse varguses," sõnas ta.

Perlingu sõnul on mõtlemise koht nii prokuratuurile, kohtule kui ka ajakirjandusele, kuidas omavahel paremat koostööd teha ja et inimesed ei saaks enne kohtuotsust liiga palju süüdimõistetud.

Konkreetselt abilinnapea Suvorovi kohtuasjas soovitas Perling ajakirjanikel tutvuda kohtutoimikuga ning käia ka ise rohkem kohtus istungitel.

Samas hakkas poolteist aastat tagasi kehtima kriminaalmenetluse seaduse muudatus, mis andis kohtutele õiguse kehtestada piiranguid kohtusaalis toimuva ajakirjanduses kajastamisele ning kohtud on asunud seda võimalust agaralt kasutama. Perling ütles, et kui see uus seadusesäte tuli, oli prokuratuuri arvamus, et ei ole mõtet ülemäära kinni keerata kohtupidamise avalikkuse poolt.

"Aga mõista tuleb ka teist poolt. Oleme kohtus ja ühed tunnistajad annavad saalis ütlusi ja teised on väljaspool ja lähevad pärast tunnistusi andama. Me ei saa õigust mõista, kui ukse taga olijad saavad otseblogi vahendusel info saalist. Muidugi on ühiskonnale tervikuna parem, mida rohkem on infot. Aga ma paluksin ajakirjandusel ka mõista, et meie ülesanne on jõuda otsuseni objektiivselt ja ausalt. Et tunnistajaid ei mõjutataks ja selleks on vahel vaja piiranguid," sõnas Perling. 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: