Kolm aastat tagasi postitas Setomaa ülemsootska Facebooki pildid, mis ei tõmmanud erilist tähelepanu. Teiste kõrval poseerib tagasihoidlikus pusas ja teksades mees. Need on ühed viimased avalikud pildid paljude meelest Eesti mõjukaimast inimesest Margus Linnamäest.

55-aastane Linnamäe on veerand sajandiga rajanud äriimpeeriumi, mille käive ligineb miljardile ning mille haare puudutab pea iga eestimaalase argipäeva.

"Konkurendid on isegi öelnud niimoodi irooniliselt, et Linnamäe ostab kõike, mis liigub," ütles Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Kontrastrina oma laiale haardele, nii äris kui metseenina, näeb Linnamäe palju vaeva, et varju jääda. Aastate jooksul on ta andnud vaid kaks teleintervjuud - mõlemad selle loo autorile. Viimane neist oli aastal 2015, kui temast oli saanud Postimehe ainuomanik. Kõnekal kombel oli koos ETV võttegrupiga esimene kord, kui ta külastas temale kuuluva Tartu Postimehe toimetuse ruume.

Järgnevatel aastatel, kui Postimehe toimetust tabasid mitmed mullistused ja Linnamäe karvast kätt nähti poliitikute mõjutajana apteegireformi puhul, tegi "Pealtnägija" korduvalt intervjuu ettepanekuid, aga edutult. Kui "Pealtnägija" otsustas lõpuks loo teha ilma peategelase osaluseta, hakkas Linnamäe otseselt vastu töötama ja keelas alluvatel endast rääkimise. Paljud äripartnerid, koolikaaslased ja sõbrad ei taha kõneleda isegi kiitvas võtmes, mis on omaette kõnekas.

Rahvuslane Setomaalt

Linnamäe sündis Setomaal koolitöötaja Olga ja autojuhist isa Pauli peres, kus kasvas juba kaks aastat vanem vend Aivar. Pärast esimesi aastaid Meremäe koolis kolis Linnamäe pere Tartusse ja üheks põhjuseks oli see, et Margus saaks õppida seal, nüüdse nimega Tamme koolis, reaalklassis. Väidetavalt juba 1980-ndate alguses paistsid sealsed kooliõpilased silma, sealhulgas ka Margus Linnamäe, oma eestimeelsusega.

Õpetajad meenutavad, kuidas Nõukogude Liidu viimase kümnendi alguses valitses hirm, sest punt noori, nende seas Margus Linnamäe käis vabadusvõitleja Julius Kuperjanovi haual.

"Ega nad ei teinud mitte midagi, nad käisid lihtsalt seal ringi ja nad oleksid võinud jääda KGB-snikutele silma. Ja siis oleks koolil pahandust tulnud," meenutas Tamme kooli õpetaja Kaupo Järviste.

Pärast keskkooli lõppu astus Linnamäe Tartu Ülikooli filoloogiasse. Paralleelkursusel õppinud Tiit Pruulile jäi ta meelde põrandaaluste süsteemivastaste materjalide levitajana.

"Teine asi, mis oli juba tollal selge, oli see, et Margus on kõva rahvuslane, väga kõva rahvuslane! Siis nõukogude terminoloogia järgi natsionalist ja ma mäletan, et ühes seltskonnas, kus ma Margust tutvustasin, et kui mina olen lihtsalt natsionalist, siis Margus on kahekordne natsionalist./.../ Ta on Eesti natsionalist ja seto natsionalist. Ta oli väga-väga põhimõttekindel poiss, ma usun, on ka jätkuvalt, nii et kui oli vaja, surus ta lõuapärad kokku ja tegi seda, mida ta õigeks pidas," meenutas Pruuli.

Eakaaslaste mälestuste kohaselt jättiski Linnamäe kuus kuud pärast algust filoloogia õpingud katki, sest ei talunud sellega kaasnevat kohustuslikku marksismi ja leninismi jama. Katse jätkata õpinguid ajalooteaduskonnas jäi samuti üürikeseks, sest Linnamäed tõmbas tõeline kutsumus – äri.

"Ta alustas äri konservide ja särkide vahendamisega 90-ndate alguses, siis ülikoolis käimise kõrvalt jõudis ta ravimiteni," rääkis Hundimägi.

Margus Linnamäe sisenes 1992. aastal ravimiärisse koos arstiks õppiva venna Aivari ja sõbra Georg Gavronskiga. Kolme mehe eesnime tähtedest moodustub firma nime algus MAG ja lisati juurde NUM ehk kokku Magnum, mille tegevusala oli medikamentide import.

"Venemaalt tõi siis ravimeid ja vahendas neid siia ja eks sealt selle võib-olla esimese miljoni teenis. Ikka vahendustegevus ja Venemaa on need märksõnad," lisas Hundimägi.

Hulgimüügile lisandus ka jaemüük ehk apteegid, millega saavutati lõpuks ülemvõim ravimiturul. Algusest peale oli aga profiil palju laiem kui ravimiäri. Lisaks Tallinna Farmaatsiatehasele erastas Magnumi kolmik 90-ndate algupoolel Tartu Õlletehase ja keemiatööstuse Silmet. Kõik müüdi hiljem hiiglasliku vaheltkasuga ja maksude optimeerimiseks offshore-firmade kaudu.

Tagantjärele ilmunud artiklid väidavad, et Õlletehase 140 miljoni kroonise tehingu pealt ei makstud sentigi riigile ja kui maksuamet asjale jälile sai, oli tehingus osalenud juriidilisest kehast jäänud vaid kest. Linnamäe ei tunnista otsest pettust, aga möönab, et äri käis ajastule iseloomulike võtetega.

"See oli jah selline aeg, kui kõik ei olnud nii paigas kui täna. Tänases perspektiivis, loomulikult võiks öelda, et mõned asjad ei olnud tehtud kõige targemini," ütles Linnamäe ise 2013. aastal.

Üks halvalõhnalisim episood on Tallinna Farmaatsiatehase skandaal, kus Magnum teatas aastal 1997 Tallinna börsile, et neil käivitus Venemaal haruvabrik, mis viis nende aktsia hüppelisse tõusu. Paraku oli see vale, mille Moskvasse sõitnud Äripäeva ajakirjanikud paljastasid.

Omaette klassi tõstis Linnamäe siiski ravimiäri, tänu millele kutsutakse teda osades ringkondades hüüdnimega Apteekrihärra. Linnamäe kontrolli all oleva valdusfirma UP Invest viimane aruanne – mis tõsi küll kattis 16-kuulist arvestusperioodi – näitas 821 miljoni euro suurust käivet, millest 550 miljonit on ravimite hulgi- ja jaemüük.

Kadastik Linnamäest: tal on andja käsi, mida ei tohi hammustada

UP Investi all on uskumatu seeneniidistik firmasid, mis tegelevad loomatoidust kohvikuteni, arvutiärist ajakirjanduseni, kinodest ja raamatupoodidest kuni lihatööstuseni, lõpetades vanadekoduga. Kõike üles loetleda ei jõua, aga lihtsalt öeldes puutub igaüks meist suure tõenäosusega iga päev mingi Linnamäe äriga kokku.

"Ta on väga agressiivne äriajaja ja ka väga paljudes teistes ärivaldkondades inimesed, kellega ma rääkinud olen, ütlevad, et noh, et see viis, kuidas teelt kõrvale tõrjutakse konkurente, ei ole kõige-kõige ilusam, ütleme niimoodi, et suht jõhkralt käib teinekord," ütles endine Postimehe juht Mart Kadastik.

Ent ärihail on ka teine, pehmem pool – metseen, kunstikoguja ja kogukonnaelu edendaja, kes panustab sellesse aastas sadu tuhandeid. Näiteks toetab Linnamäe Arvamusfestivali, Müürilehte ja sarja Avatud Eesti Raamat. Tänu oma juurtele on ta sisuliselt suurim setu kultuurielu üksiktoetaja.

"Me oleme väga õnnelikud selle üle, et ta nagu niimoodi teeb ja niimoodi mõtleb...," kommenteeris Setomaa vallavanem Raul Kudre, lisades, et ilmselt unistaks kõik vallad või piirkonnad sellisest inimesest, kes eduka ettevõtjana panustaks oma võimalustega mingisse valdkonda.

Linnamäe toetab setukeelset kirjandust, ostis vallale vajaliku maja Petseris ning käib regulaarselt kohalikel kirmaskitel, aga eredaim näide on, kuidas juba aastal 2005 muudeti Linnamäe ettepanekul kohalikke omavalitsusi ühendanud Setomaa Liit palgaliste töötajatega organisatsiooniks, mille kuludest katab tänaseni poole ehk ligi 40 000 eurot aastas Linnamäe ja teise poole panevad vallad.

Samal ajal elab ta ise Setomaast 80 kilomeetri kaugusel, Otepää külje all Neerutis, kus on traditsioone ja moodsust ühendav kompleks - mitmesajal hektaril laiuval krundil on hobutallid, maneež, veised, hiiglaslik kasvuhoone, tenniseväljak ja ilusate järvede vahel väidetavasti Eesti suurim ristpalkmaja.

"Tal on nagu andja käsi, mida ei tohi kunagi hammustada. Ta kannab kaasas kogu aeg seda kätt, kahte kätt, ja neid käsi ei või kunagi hammustada. See ebavõrdne suhe tekib ka isegi selle heatahtliku metseenluse korral. Ta ei oota avalikku tänu ja tunnustustk vaid ta ootab seda tingimusteta lojaalsust tagasi," iseloomustas Linnamäed Kadastik.

Kuigi rahaliselt on Postimees vaid tilluke osa Linnamäe äridest, siis viimasel ajal võrreldakse teda just meedia omamise tõttu naaberriikide oligarhidega. Selles, et nii läks, on suur roll just pikaaegsel Postimehe vastutaval väljaandjal Mart Kadastikul. Kui Norra meediakontsern Schibsted 2013. aastal Eesti turult lahkus, otsis Kadastik tuumikinvestorit, kes aitaks Postimeest, Kanal 2, trükikoda ja kuulutusteäri koondava firma ära osta.

"Tema tuli siis selle mõtte peale, et ta võiks olla järgmine omanik. Kui ma nägin, et Margus Linnamäel on tõsine huvi ja ta on väga tõsine mees, tõsine Eesti mees, tõsise rahakotiga, siis väga paljud argumendid, mis võib-olla täna just pöörduvad selle tehingu vastu, tundusid tol ajal väga atraktiivsed. Just see, et ta on väga madala profiiliga, ei sekku, ei trügi esiplaanile. Ja see kõik nagu aitab kaasa, et ajakirjandus jääks sõltumatuks," meenutas Kadastik.

Tagantjärele möönab Kadastik, et ei saanud Linnamäe agressiivsele äriloomusele pihta ja nägi seda ise alles Postimees Grupis. Kui algul kuulus Eesti vanimast meediamajast pool "apteekrihärrale" ning teine pool Kadastikule ja teistele väikeaktsionäridele, siis 2015. aastal allusid nad survele ning müüsid kõik Linnamäele.

"Kui me nägime, missugune on see võimujanu ja ainuotsustamise tahe, ehk siis kõik teised segavad ainult, ei ole partnerlusest mitte midagi alles. Siis oli selge, et vähemusaktsionäridega oleks ees oodanud ainult lõputu konfliktide jada," ütles Kadastik.

"Ma usun, et Postimehe ja ka kõigi teiste Eesti Meedia ajakirjanike professionaalsus on piisavalt suur, et ise aru saada, mida nad tohivad ja mida ei tohi. Kindlasti mina omanikuna ei sekku, kindlasti ma ei kritiseeri ühtegi artiklit, ühtegi ilmunud teemat, mis on seotud ravimiteemaga või teiste minu äridega," ütles Linnamäe ise 2015. aastal.

Et Linnamäe on jonnakas ja pika vihaga, tundis Kadastik enda nahal. Kui ta kavatses 2016. aastal avaldada elulooraamatu, ähvardas Linnamäe anda ta kohtusse väidetavate ärisaladuste avaldamise eest. Tegelikult esitas Kadastik ise kohtuhagi Eesti Meedia vastu, kes oli lepingut rikkudes lõpetanud väljamaksed tema pensionifondist. Tülis osapooled sõlmisid lõpuks küll kokkuleppe, aga ometi ei saanud ligi 40 aastat lehes lehes töötanud Kadastik isegi kutset Postimehe 160. sünnipäeva tähistamisele.

Praegu pensionil Kadastik pole ainus, kes tunnetab ärihuvide ja maailmavaate peitmist erapooletu ajakirjanduse kattevarju taha. Linnamäe on ERSP aegadest Isamaa liige ning koduerakonda sadade tuhandetega toetanud, samas kui tema äripartner, UP Investi väikeosanik Ivar Vendelin, annetas sügisel ootamatult 100 000 eurot Keskerakonnale, pärast mida hakkasid peaministripartei poliitikud järsku rääkima apteegireformi ümbertegemisest, mis on selgelt Linnamäele kasulik.

Kümned, seal hulgas vägagi prominentsed ja muidu sõnakad inimesed keeldusid Linnamäest rääkimast. Selle taga võib olla juhus, aga kui "Pealtnägija" küsis Linnamäe suurima ettevõtte UP Investi juhatuse esimehe Sven Nuutmanni intervjuud, saatis Linnamäe lühikese ja konkreetse sõnumi: "Ei tohi" ja väikese naerusuu.

Pikemat intervjuud Mart Kadastikuga Postimees Grupist ja Linnamäe mõjust Eesti ühiskonnale saab lugeda portaalis ERR.ee neljapäeval.