"Kersti Kaljulaid ei üllatanud meid ei positiivselt ega negatiivselt. Kuigi ta rõhutas korduvalt, et tema argumendid lähtuvad põhiseadusest, siis tema seisukohad on selgelt poliitilised. See oli poliitiline veto ja see oli inetu, kuigi ta rüütas selle põhiseaduse rüüsse," rääkis Helme ERR-ile.

President käitus Helme väitel inetult ka riigikohtu suhtes, pannes neid tegema poliitilist otsust.

"Meil on nüüd lisaks valitud parlamendile tekkimas mittevalitud parlamendi teine koda. See toob kaasa paratamatult olukorra, kus riigikohus hakkab poliitikaga tegelema," rääkis Martin Helme.

Olukord kujuneb Helme sõnul selliseks, et poliitika hakkab tegelema kohtutega ja päevakorda kerkib kohtureformi küsimus.

"Kuidas kohtunikud saavad ametisse ja kuidas nende maailmavaadet mõõdetakse? Valijatel peaks sel juhul olema õigus kohtunikke ametisse määrata ja neid tagasi kutsuda," arutles Helme.

Helme ütles, et riigikogu võtab seaduse vastu muutmata kujul ja saadab uuesti presidendile kinnitamiseks ning lõpuks jõuab asi riigikohtusse otsustamiseks.

"Parlament ei venita ja suve lõpuks ehk tuleb riigikohtult otsus."

President Kersti Kaljulaid ütles reedel oma otsust põhjendades, et pensionireformi puhul on selge, et ta ei lähe seda poliitilistel põhjustel vetostama.

"Analüüsisin seda üksnes ja üksnes põhiseaduse kontekstis. Minu arvamus selle reformi sisu kohta pole oluline. Presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on hoida õigusruumi põhiseaduse vaos. Ja põhiseaduslikud riived on selle reformiga piisavalt suured, et saata see seadus tagasi riigikogule," sõnas Kaljulaid.