"Seaduse põhiolemus kindlasti jääb. Parlament ei hakka selle põhiolemust muutma. Aga kui seal on teatud õiguslikke aspekte, kus on riive põhiseadusega ja kui neid on võimalik parlamendil muuta, siis ma arvan, et parlament on ka selleks valmis," rääkis Seeder.

Isamaa esimees ütles, et president Kersti Kaljulaidi veto polnud üllatav, kuna ta oli üks praeguse pensionisüsteemi autoreid.

"Ei, see ei tulnud tõepoolest üllatusena. See oli ettearvatav, et president niimoodi käitub, kuna emotsionaalselt oleks tal olnud ka väga keeruline teistmoodi käituda - on ju tema üks praeguse pensionisüsteemi autoritest ja selle veendunud toetaja. Ja nüüd sellises väga vastuolulises olukorras, kus ta peaks ise radikaalselt aktsepteerima selle süsteemi muutmist, siis oli oodatav, et tema sümpaatia, arvamused ja hoiakud on niisugused, mis eeldavad, et ta seda parlamendi poolt vastu võetud kujul välja ei kuuluta," rääkis Seeder.

Küsimusele, mis edasi saab, vastas Seeder, et tutvub kõigepealt presidendi otsusega. "Ja kui see on läbi loetud, läbi mõeldud, läbi arutatud, saab öelda, kuidas me edasi käitume. Kui seal on veenvaid õiguslikke argumente, siis kindlasti on parlament valmis seda eelnõud ka muutma ja seejärel uuesti presidendile saatma," rääkis ta.

Aga kui põhjendustes veenvaid argumente pole, võib parlament seaduse ka muutmata kujul vastu võtta. "Aga seda ma täna prognoosima küll ei hakka," ütles Seeder.

Küll aga leidis Seeder, et presidendi otsuse teatavaks tegemisel esitatud argumendid olid juba varasemast tuttavad.

"Need on enam-vähem samad, mis on varasemalt vaidlustes läbi käinud parlamendi suures saalis, kus on olnud erinevad advokaadibürood, erinevat meelt eksperdid ja kus ka õiguskantsler on nendele asjaoludele tähelepanu juhtinud. Midagi uut siin ei ole. Seal on segu õiguslikest, poliitilistest ja sotsiaalmajanduslikest argumentidest," rääkis ta.

"Kui president viitab, et inimesed satuvad pärast praegu kehtiva seaduse muutmist vaesusriski, siis need ei ole õiguslikud argumendid. Need on sotsiaalmajanduslikud oletused ja prognoosid tulevikku. Tundub, et see vaidlus läheb ikka laiemale ja üldisemale pinnale ega piirdu ainult õiguslike argumentidega," rääkis ta.

Küsimusele, kui kiiresti võiks riigikogu presidendi vetot menetlema hakata, ütles Seeder, et erimenetlust ei ole plaanis, kuid osapooltele vajaliku selguse huvides ei ole mõtet sellega ka viivitada.

President Kaljulaid jättis välja kuulutamata ja saatis riigikogule arutamiseks tagasi kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.