Kreeka piirilinnas Kastaniesis viibiva ERR-i ajakirjaniku Johannes Tralla sõnul erinevad Kreeka ja Türgi andmed migrantide kohta kolossaalselt.

"Lähtudes Kreeka andmetest, siis on alates nädalavahetusest püüdnud 35 000 migranti Kreekasse siseneda ja piirivalve on nad tagasi tõrjunud. Umbes 250 inimest on kinni nabitud ja ka Türki tagasi saadetud või peagi saadetakse," rääkis Tralla "Aktuaalsele kaamerale".

"Türgi numbrid erinevad kolossaalselt. Türgi ütleb, et juba üle 130 000 immigrandi on nad üle Kreeka piiri saatnud. Samamoodi süüdistab Türgi Kreeka piirivalvet ebaproportsionaalse jõu kasutamises, väidetakse isegi, et Kreeka piirivalve kätetöö tulemusena on vähemalt üks põgenik hukkunud. Türgi siseminister lubas Kreeka selle kaasusega viia Euroopa inimõiguste kohtusse," lisas ajakirjanik.

Tralla märkis, et seda arvestades on keeruline aru saada, kas tegemist on humanitaarkriisi või infooperatsiooniga, kus kaks rivaali madistavad. "Ja mida Türgi õigupoolest selle väljapressimisega Euroopa Liidult tahab, on samuti keeruline mõista," lisas ta.

Kreeka piirilinnas Kastaniesis Tralla sõnul põgenikehorde ei liigu.

"Kreeka piirivalve teeb erakordselt tõhusat tööd, aga see tõhus töö paistab silma väga reljeefselt võrreldes 2015. aastaga, kui räägiti eelkõige humanitaarmissioonidest. Raske on ette kujutada, et 2015. aastal oleksime näinud telepildis seda, kuidas Kreeka piirivalve pikkade tokkidega lükkab põgenike kummipaate tagasi Türgi vetesse," rääkis Tralla.

Punase Risti juht: Kreeka ei tohiks asüülitaotluste vastuvõtmist täielikult peatada

Külalislahkuse poolest tuntud kreeklaste väravad püsivad Kastaniesis kindlalt kinni. Neljapäeva õhtul valmistuti piiril raskeks ööks, sest keegi ei oska ennustada, mis järgneb Türgi ja Venemaa presidentide kohtumisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeva pärastlõunal jõudis Kastaniesi Rahvusvahelise Punase Risti juht Francesco Rocca. Viivuks lasti ta üle piiri olukorda hindama. "Aktuaalne kaamera" küsis, kui paljud seal Euroopasse pääsemist ootavad.

"Ma ei usu, et kellelgi oleks praegu teada inimeste õige arv. Mina nägin siin paarisadat inimest. Aga piir jookseb mitmeid kilomeetreid ja ma nägin üksnes väga väikest lõiku piiripunkti juures. Meie peame olema valmis. Aga meile ei meeldi, et inimesi koheldakse austuse ja väärikuseta. See ei ole vastuvõetav," rääkis Rocca.

Francesco Rocca manitseb poliitikuid sõnu valima. Jutud põgenike invasioonist ja Euroopa kaitsekilbist tekitavad tema hinnangul ksenofoobiat.

Samuti on Rocca kriitiline Kreeka valitsuse otsuse suhtes peatada täielikult varjupaigataotluste vastuvõtmine.

"See ei ole kooskõlas Genfi konventsiooniga ega Euroopa Liidu poliitikaga. Ma ei ole ainus, kes nii arvab. Ka ÜRO on seda selgelt öelnud," rääkis Rocca.

Paarikümne kilomeetri kaugusel Bulgaaria piirilinnas Ivaylovgradis ei peljata, et Balkani rändeteel võiks uuesti kõndida sajad tuhanded kutsumata külalised nagu see juhtus 2015. aastal.

"Meie kandis ei ole immigrante, aga olukord Kreeka-Türgi piiril on ärev," ütles Anton.

"Nende inimeste olukord on väga kurb, sest nad lahkusid oma kodust koos lastega. Kuid mina ei tea, kuidas me saaksime neid aidata. Nad ei taha jääda Bulgaariasse. Nad tahaksid minna Prantsusmaale ja Saksamaale. Aga ma pole kindel, et neid seal tahetakse. Nii et keegi ei taha neid," rääkis Dimitrina.