"Me ei tea, mis meid ees ootab", "töökoormus tõuseb nii õpetajatel kui ka lapsevanematel", "kõige tähtsam on kooli ja kodu koostöö" - need on läbivad laused, mida on kuulda koolijuhtidelt ja õpetajatelt täiesti uudse olukorra ukse lävel, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Koolides on tegelikult juba mõnda aega kaardistatud õpilaste digivõimekust, ministeerium on omakorda kaardistanud koolide oma. Statistikaameti andmeil on 99 protsendil lastega peredest kodus olemas internet.

"Üldine digivõimekus, see, kas laps tegelikult ja mis vanuses oskab individuaalselt nutiseadmes töötada, on veidi erinev kooliti," ütles haridusminister Mailis Reps.

Lisaks digioskustele erinevad ka perede tehnoloogilised vahendid. Koolid, kellega "Aktuaalne kaamera" rääkis, on valmis tehnikat välja laenama. Kas seda on piisavalt, selgub lähipäevil.

Järveküla kool on selle loomisest saadik panustanud digipädevuste arendamisse. See on eelduseks sellele, et lapsed saaksid jääda mõneks ajaks koduõppele.

"See on oluline, et sul on koolis mingid omad keskkonnad, mida kasutatakse. Rapsima hakata, mingeid uusi asju nüüd leiutama hakata - sellega ei tuleks me kindlasti praegu toime," ütles Järveküla kooli direktor Mare Räis.

Ta ütles, et nende kriisiplaan näeb esimesed kaks nädalat ette rohkem loomingulist ja iseseisvat tööd, edasi on kindlasti vaja internetipõhiseid kontakttunde.

"Kaks kuud tekitab ka minusuguses optimistis frustratsioon. See on raske, puhtalt sellepärast raske, et vastutus läheb niivõrd palju õppijale. Ma arvan, et lastel hakkab lõpuks igav. Ja arvestame ka kodude olukordi, kui vanemad ei ole kogu aeg kodus, kes nendega seal räägib, tegeleb, suhtleb. Ja kui nende jaoks on olemas ainult õpik, töövihik ja ülesande numbrid, siis väga paljude jaoks see ülesannete hulk tundub täiesti hoomamatu," selgitas Räis.

Prantsuse lütseum on otsustanud kaugõppel olles jätkata kõike tunniplaani alusel.

"Meie plaan on, et jätkub tunniplaanijärgne töö. Täpselt samamoodi nagu on tunniplaanis ette nähtud. Õpilased istuvad oma kodus, õpetaja istub oma kodus, elektrooniliselt edastab mingid tööülesanded. Kuidas ta seda hiljem kontrollib, sõltub konkreetsest tööülesandest, aga et ei tekiks kaost, et mingil suvalisel kellaajal seda kooli lihtsalt peetakse," selgitas lütseumi direktor Peter Pedak.

"Näiteks kui minul on 11A klassis matemaatikatund, siis õpilased on oma internetiühendusega arvutite taga, neil on õpikud olemas. Või ma annan kuskilt keskkonnast mingi ülesande. Näiteks niimoodi, et näiteks 15 minuti pärast tahan teilt ülesande 367 lahendusi, neil on olemas nutiseade, millega saab pildistada, pildifaili saab üles laadida keskkonda jne. Teiseks on olemas võimalus kasutada ka hindamise või testimise keskkondi, kus saab ka hindeid määrata," rääkis Prantsuse lütseumi matemaatikaõpetaja Anne Küüsmaa.

Keskkondi, mida nüüd oluliselt intensiivsemalt kasutama tuleb hakata, on õpetajate sõnul mitu - e-Kool, Stuudium, Foxcademy, kui nimetada mõned. Aga nagu öeldud, digipädevused on kooliti väga erinevad ja seetõttu on hariduse infotehnoloogia sihtasutuses ehk HITSA-s praegu väga kiired ajad. HITSA lehelt leiab nõuandeid ning koolitus- ja juhendmaterjale, aga ka õppematerjalide kogumikke, mille abil koolid saavad õppetööd korraldada. Aidatakse ka lapsevanemaid. HITSA täiendab oma materjale jooksvalt ja vastab ka küsimustele. Selge on see, et on aineid, kus kaugõpet on lihtsam korralda. Aga mida teevad näiteks reaalainete õpetajad?

"Väga palju asju on näiteks Youtube'is üles pandud tehtud katseid. Siis on võimalus, et õpetaja filmib oma katset ja selgitust või võtab oma ülesande lahenduse üles ja paneb failina õpilastele üles, kontrollid ennast, ja pärast saab tagasidet. Muidugi, see teeb järsku õpetaja töö väga mahukaks, sest tuleb uued lahendused väga kiiresi leida, sest õpilased peavad oma hariduse kätte saama," rääkis Taebla kooli direktor, füüsikaõpetaja Jaanus Mägi.

Loomulikult tuleb ka humanitaarainete õpetajail nii-öelda kastist välja mõelda.

"Loomulikult ma ei saa öelda, et ära löö pinginaabrile vastu pead või ära söö laua all või midagi niimoodi, aga põhiline probleem tekib akadeemilise petturlusega, aga me ei saa seda teada, kui meil seda katset ei ole. Saab välja arendada uusi õppemeetodeid. /.../ Vormi tuleb natukene muuta. Me ei saa teha tavalist paberi peal, aga saab anda veidi laiemat materjali ja saab teha isiklikumat lähenemist, et seda n-ö mahakirjutamist vähendada," arutles Noarootsi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Margus Maiste.

Üks asi, mida mitmed koolijuhid ja õpetajad ootavad, on materiaalne tugi eelkõige esimese kooliastme lapsevanematele, et nad saaksid töölt koju jääda.

Samas rääkis "Aktuaalne kaamera. Nädal" lapsevanemaga, kelle kolm last on olnud koduõppel juba kaks nädalat. Kadi Lubi lapsed käivad Kristiine gümnaasiumis, mille koolipere on kodukarantiinis koolis avastatud koroonaviiruse juhtumi tõttu. Lubi rääkis, et tuge võivad vajada mistahes kooliastme lapsed.

"Minu lastel on küll teistpidi. Minul on üks suurematest lastest, kes vajab rohkem abi, aga ma isegi ütleks, et selle 4. klassi õpetaja on detailsemalt välja kirjutanud, mida peab tegema. Ma olen küll öelnud, et küsi, kui sa ei saa aru, aga tema ei ole küll käinud kordagi küsimas. Nii palju kui ma näen tagasisidet e-koolist, siis kõik praegu toimib," selgitas Lubi.

Ta ei kujuta ette, kui tema töö ei võimaldaks lastega praegu kodus olla. Samas vajab ka oma töö tegemist.

"Täna, kui ma reaalselt hommikupooliku ja ka jupi pärastlõunast kulutan sellele, et neid reaalselt aidata mingite õppimisasjadega, siis minu enda töötegemise aeg jääb õhtusse, isegi hilisõhtusse. Pikas perspektiivis ma ei teagi, kas võtta puhkus või mis see lahendus on. Pikas plaanis see tapab ära," tõdes Lubi.

Valitsus ei ole veel jõudnud välja töötada, kuidas vanemaid toetada. "Kõiki neid otsuseid meil veel ei ole ja selleks see kriisikomisjon valitsustasandil loodigi, et kui siiamaani on lihtsalt sellised staabid, kus me vaatame küsimusi, mida tuleb lahendada, siis valitsuse tasandil on nüüd tõesti see, et me peame hakkama neid erandjuhtumeid, igat asja eraldi vaatama. Üks väga tõsine küsimus on, kuidas vanemad saavad jääda koju," rääkis Reps.

Üks asi, mda veel probleemina välja tuuakse, on ühtse kaugõppe süsteemi puudumine.

"Ma ootaksin, et tekiks süstemaatilisem õpetamise viis kõrvale, sest ma tänasel hetkel tunnen, et ma töötan kolme kohaga siin kodus - ma pean õpetama oma lapsi, ma pean vaatama, et neil oleks kolm korda päevas soe toit laual /.../ ja kolmandaks, ma pean oma tööd ka tegema," rääkis Lubi.

"Ma arvan, et praegu on rumal olukord ka selles, et ka koolid on üksi omaette välja mõtlemas mingit oma skeemi. Me võime rääkida hädaolukorra plaanide muudatustest, aga nüüd see, kuidas sisukat õpet korraldada, seda abi ei ole," rääkis Räis

HITSA-st öeldi, et koolidel peab säilima võimalus olla süsteemide valikul vaba ja seega üleriigilist ühtset süsteemi ei teki. Selge on see, et olukord on keeruline kõigi jaoks ja küsimusi on rohkem kui vastused.

"Aga mis on tähtsam, kas see, et sul jääb midagi, mida sa võid hiljem omandada, või see, et sa kaotad midagi jäädavalt?" küsis Küüsmaa.