Moodsamad ravimimüügi kombed näevad ette, et inimene peab saama ise riiulitel karpe ja purgikesi katsuda ning ehk ostab siis ka rohkem. Nüüd pole see enam suuremates, näiteks Apotheka ja Benu apteekides enam võimalik ja pigem tuleb meelde ajalugu, kui väärikas apteeker varjus oma letiga klaasi taha.

Apotheka proviisor Merle Niglas ütles, et praegu eelistavad nad klientide teenindamist ükshaaval. "Lisaks oleme ära piiranud ka inimeste liikumistrajektoori, et apteegi peale nii-öelda kondama ei saagi minna, tuleb minna otse letti ja apteeker toob kõik vajaliku," lausus Niglas.

Ravimiamet on üllitanud apteeke puudutavad standardkaitse reeglid. Covid-19 sümptomitega kliendi korral tuleb tal soovitada jääda koju ja tervist jälgida. Koroonakahtlusega inimese ilmumisel tuleb võimalikult kiiresti puhastada töökoht ja muud alad, kuid apteegi sulgemist ei eeldata ja tegelikult on ka väga raske hinnata, kas mõni nakatunu on apteegis käinud.

"Tegelikult me usume, et võib-olla mõni on isegi juba käinud. Me teame, et me töötame nii-öelda eesliinil, ja me teeme kõik, mis on võimalik, et ise mitte nakatuda," ütles Niglas.

Nagu Ühendkuningriigis nii ka Eestis kutsuti maskide nappust leevendama kaitsevägi. Eestis said perearstid 120 000 ja apteekrid 100 000 kaitseväe varudest. Aga ikka küsitakse apteekritelt, et endal teil maskid ees, aga meile müüa ei taha.

Varem olid maskid kõikjal nii-öelda moe pärast saadaval, kuid jaanuarist algas ostupaanika ja ostjateks olid välismaalased. Nüüd on müügihitid paratsetamool, köha- ja kurgurohud. Käsimüügiravimitele on kehtestatud kahe pakendi piirang ja retseptiravimit väljastatakse vaid ühe retsepti alusel kuni kaheks kuuks.

"Inimesed tegelikult suhtuvad päris mõistlikult. Meil on igaks juhuks välja prinditud ka ministri käskkiri, et huvilistele seda näidata. Aga tegelikult, kui hakata tausta seletama, siis inimesed saavad ikkagi aru, et ravimeid peaks jaguma kõigi jaoks," ütles Niglas.