Eesti oli esimeste seas, kes lapsed koduõppele suunas ja seni on see samm ennast õigustanud, ütles Reps, kelle sõnul on tagasisidest selgunud, et lapsed õpivad kodus pigem liiga palju kui liiga vähe.

"See, et meie õpilased õpivad, ja õpivad kogu südamest, annab meile julguse loota, et õpilased suuremast mahajäämusest kindlasti seal kodus ei saa rääkida, pigem need pingutused on väga suured," lausus minister.

1. maini, kui eriolukord kehtib, ühtegi eksamit ega tasemetööd ei korraldata, kinnitas Reps. "Kui 1. maist on võimalik taastada kooliskäimise võimalus, siis sellisel juhul on võimalik lõpueksamid teha ära perioodil mai lõpp-juuni algus. Vahepeale jääks konsultatsioonide, taastamiste ja proovieksamite aeg. Juhul kui 1. maiks ei taastu võimalus koolis käia, siis tuleb vaadata juba alternatiivseid võimalusi. Täna me töötame selles rütmis, et mõlemad võimalused on laual," rääkis Reps.

Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist, lisas Reps.

Võimalust, et põhikooli ja gümnaasiumi eksameid saaks teha kodus olles, ministeeriumis ei kaaluta, sest probleeme tekiks vaatlemisega. "Kodus ID kaardiga sisselogimisel me ei suuda tagada, kas noor inimene teeb ise lõputöö või teeb seda kogu suguselts. On kaalumisel muud alternatiivid – näiteks hajutada eksamid mitte ühte suurde saali, vaid erinevatesse klassiruumidesse. Praegu on veel vara öelda, kas kooliõpilastel on võimalik majadesse kokku tulla," ütles Reps.

Aprilli eelviimasel nädalal algav kevadvaheaeg ära ei jää, kinnitas minister. "Kevadvaheaja ärajätmist me ei kaalu, pigem lapsed ja õpetajad vajavad seda hetke, et ennast koguda ja rohkem õues olla. Kas peale seda on lastel võimalik tagasi minna tavarežiimi peale või jätkub distantsõpe, pole võimalik ette näha," ütles Reps.

Ülikoolid praegu ootel

Osa ülikoole arvestab sisseastumisel riigieksamite tulemusi, osa mitte, ja see tähendab, et ülikoolide sisseastumiseksamitega on praegu seis segane, ütles Reps.

"Ülikoolid, kes juba aastaid riigieksami tulemusi ei arvesta ja korraldavad oma eksameid, on juba välja öelnud, et isegi kui riigieksami tulemused tuleksid juuli lõpus, nemad saaksid juulis juba teha sisseastumiseksamid ja testid ära," märkis minister.

Repsi sõnul on ülikoolid andnud tagasisidet, et nende tavaline rütm - juuni lõpp-juuli - on neile piisav. "Kui eriolukord jätkub, peab arvestama, et mais pole endiselt võimalik suuremates gruppides koos olla ja ei taastu tavapärane koolis olemine, siis sel juhul võib juhtuda, et juuli lõpus ei ole ülikoolides grupid komplekteeritud," ütles Reps.

Repsi sõnul on oma tagasisidet ministeeriumile andnud ka gümnaasiumid ja kutsekoolid. "Info on see, et kui maist on võimalik teha sisseastumisteste, ühiseid ja üksikuid vestlusi, siis sellisel juhul oleks juuni alguseks kõik gümnaasiumide ja kutsekoolide grupid põhimõtteliselt komplekteeritud," ütles ta.

Haridusministeerium teatas, et juhul kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.