Ivo Lille: kahenädalase distantsõppe kogemus Otsa kooli näitel
Distantsõppele üleminek on andnud hea ülevaate e-õppe tegelikust korrastatusest. Tohutult palju rõõmu on valmistanud erinevate suhtluskogukondade aktiivsus internetis, kus kogenenumad innustavad ja toetavad teisi ning üks selline toimib aktiivselt ka Otsa kooli õpetajate vahel, kirjutab Ivo Lille.
Abikaasa, kolme lapse isa, õppejõu ja koolijuhina olen ise saanud korraga läbi proovida nii toetaja, õpetaja kui ka õppija rollid. Oleme pidanud koolis oluliseks pideva kontakti pidamist ning seepärast küsisime esimese nädala lõpus õpilastelt ja õpetajatelt, kuidas meie kooliperel tegelikult läheb.
Kuigi muusikakoolis on põhirõhk muusikaharidusel, on distantsõppel sarnaseid jooni kõikides koolides ja üksteise kogemusest on õppida kõigil.
Uudishimu ja emotsioonid
Meie senise kogemuse järgi on edukamad olnud need õpetajad, kes on järgnenud oma uudishimule, otsides loovaid lahendusi, andes huvitavaid pingutust nõudvaid ent jõukohased ülesandeid ning ise pidevalt juurde õppinud. Nad on olnud keskendunud isiksuse arengule, leidnud teid, kuidas suunata õpilased iseseisvalt tegema vabatahtlikku pingutust lõppeesmärgi suunas. Õpetajad, kes aitavad õpilastel mõtestada nende isiksust, õppimist ja luua seoseid.
Õpilased on pidanud oluliseks, et õpetajad oleksid nendega kontaktis ja õpetaksid iseseisvust. Nad soovivad vastuseid "kuidas" küsimustele. Millisel kombel harjutamise aega planeerida, kuidas suure hulga materjaliga toime tulla, millised on pingutamisel tekkivad emotsioonid ja kuidas neid juhtida. Nad vajavad oma õpiteekonna toetajat.
Samuti õpilased välja toonud, et e-õppes aitab teemade väiksemateks ühikuteks lahutamine paremini sisu mõista ning aega nõudvamad ülesanded, nagu näiteks salvestamine, võiks olla varem ette teada.
Kooli tugi on oluline
Õpetajad on märkinud, et väga palju on aidanud koolipoolne rahulik meel ja nende julgus abi küsida. Nad on tihtipeale targalt alustanud endale tuttavate digitaalsete keskkondadega ja järk-järgult juurde õppinud.
Näiteks on esimesed kohtumised ja salvestused tihti tehtud Messengeris, seejärel testitud Skype'i, Google Meeti ja Zoomi. Samuti on hakatud kasutama kvaliteetseid kõrva peale käivaid kõrvaklappe ja mikrofone. Helifailide salvestused on liikunud Messengeris muusikatöötlusprogrammidesse Ableton, GarageBand jt, millel on ka selleks sobivad tasuta demo versioonid.
Õpetajad on ka täheldanud, et uue ja vana metoodika paralleelne kasutamine võib tekitada ülekoormust. Distantsõppe metoodikate kujundamine on olnud paljudele õpetajatele küll päris ajamahukas, kuid seda on kompenseerinud õpilaste hea motivatsioon ja toetus.
Hindamine
Hindamiseks on õpetajad leidnud väga erinevaid toimivaid võimalusi. Õpilased on saatnud kodutöid ja harjutamise salvestusi koos omapoolsete hinnangutega, mida siis õpetajaga koos ühiselt sobivas digitaalses keskkonnas või e-kirja vahendusel analüüsitakse ja arutatakse.
See on väga hea meetod, sest õpetab õpilastele enesejuhtimist ja -analüüsi. Saan seda ka oma kogemusest kinnitada – õpilased on väga õiglased ja tihti märksa kriitilisemad kui õpetajad. Samuti kuulatakse käsiloleva repertuaari erinevaid esitusi, mida hiljem koos analüüsitakse ja võrreldakse.
Ülesandeid, eriti loomingulisi, ei hinnata skaalal õige või vale, vaid pigem vaadatakse, kuidas ja miks konkreetse tulemuseni jõuti. Arutelude ja eneseväljendamise oskus võiks olla ka tulevikus üks oluline hindamiskriteerium.
Tundides, mille puhul on reaalselt kohal käimata õppetööd läbi viia keeruline, oleme koos õpilastega leidnud hästi töötavad kompromissid.
Näiteks muusikakuulamise seminari ühe osana arvestame hoopis õpilaste koostatud "playliste", mitte ei hoia senisest õppekorraldusest tingimata kinni. Oluline on, et õppimise protsess toimuks, selle teostamiseks ja hindamiseks on palju erinevaid võimalusi.
Nutikad lahendused ilma internetita
Probleemiks on osutunud mõne õpilase puhul harjutamistingimuste ja korralike instrumentide olemasolu kodus. Peame ju arvestama, et näiteks ooperilauljal on kodus terve pere ja kõrvalkorterites karantiinis viibivad naabrid. Tean õpilasi, kes on sellele lähenenud loominguliselt ja pannud oma kodumaja trepikoja infotahvlile harjutamise ajad, et naabrid teaksid "kontserdiga" arvestada.
Katsume seda ka oma peres teostada, väärtustades kõigi õppimise, harjutamise, töötamise ja liikumise aega. Peab tunnistama, et lapsed on hetkel kodus veel rõõmsad ja vähem väsinud.
Tekkinud olukord sunnib meid hoopis teisel viisil pingutama ja avab uutele võimalustele uksed. Kiikame siis, mis nende uste taga on ja kui kriis läbi saab, saame koostöös õpilastega muuta õppimise palju efektiivsemaks, anda lastele senisest rohkem vastutust ja seeläbi suurendada ka nende entusiasmi. Sama oluline on seegi, et uute õppemeetodite proovimine kannustab õpetajaidki edaspidi palju loomingulisemad olema ning "kastist välja" mõtlema.
Toimetaja: Kaupo Meiel