Tõnis Saarts: EKRE retoorika on kriisiajal muutunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valitsuse pressikonverents eriolukorrast, laua taga valitsuse kommunikatsioonijuht Urmas Seaver, EKRE juht Mart Helme ja peaminister Jüri Ratas
Valitsuse pressikonverents eriolukorrast, laua taga valitsuse kommunikatsioonijuht Urmas Seaver, EKRE juht Mart Helme ja peaminister Jüri Ratas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

TLÜ politoloogi Tõnis Saartsi sõnul on kriisiolukorras tavaline valitsuste ja valitsuspoliitikute populaarsuse kasv, sest määramatus on väga suur ja kui nad ei tee kohe alguses tõsiseid vigu. Inimesed otsivad teatud kindlust ja kriisi lahendavad poliitikud mingil määral seda kindlust ka pakuvad.

Viimased reitingud nii Eestis kui ka mujal näitavad, et valitsuserakondade populaarsus kriisitingimustes teeb järsu tõusu. Näiteks kolmapäeval avaldatud Norstat Eesti AS arvamusküsitluse tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30 protsenti, Keskerakonda 26,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Soomes on jällegi valitsuse juhtpartei, sotsiaaldemokraadid, möödunud reitingutes põlissoomlastest.

Mis jääb praeguses olukorras üle opositsioonil?

Ma arvan, et opositsioon peaks natukene ootama. Praeguses kriisfaasis lahendame me kõige akuutsemaid probleeme. Me ei ole jõudnud veel järgmisesse faasi, kus hakatakse süüdlasi otsima. Tuleb arvestada, et see kriis on üsna pikk, praegusele viirusekriisile järgneb ka majanduskriis. Ei ole garantiid, et ametisolev valitsus majanduskriisi haldamisega nii hästi hakkama saab, nii et vara on veel järeldusi teha. Ootame aasta lõpuni ja vaatame siis koalitsiooni populaarsusnumbreid uuesti.

Võimalik, et need on aasta lõpus sama kõrged või veelgi kõrgemad, kui tõsisemaid süüdistusi valitsuse aadressil ei tule. Aga võivad olla ka madalamad. Eesti lähiajaloost me mäletame, et prokssõduri kriisi ajal 2007. aasta kevadel oli Reformierakonna populaarsus üle 40 protsendi. Aga kaua nii kõrge populaarsus ei püsinud ja kriisi järel hakkas see allapoole tulema ja hiljem tekitasid valitsuse sammud avalikkuses pigem pahameelt.

Kui Reformierakond lahendas suhteliselt edukalt 2008- 2011 majanduskriisi, ka siis kerkis populaarsus üsna kõrgele. Selliseid toetusnumbreid kriisisituatsioonis tulebki käsitleda kui midagi erakordset. Nii nagu see kriis on erakordne, nii on ka need numbrid erakordsed. Ei saa välistada, et kui Ratase valitsus saab kriisi haldamisega tervikuna hästi hakkama, siis see võib olla murdekoht Keskerakonna jaoks, mis läheb EKRE-st lõplikult ette. Ja olgem ausad, see oli ka Keskerakonna jaoks üks põhiline salajane eesmärk koalitsiooni minnes: saada tagasi oma maavalijad ja tugevalt kinnistada end poliitikamaastikul.

Kas valitsuspoliitikute jaoks on üks murdepunkt ka see, kui nad peavad täielikult ümberlülituma majanduskrahhi probleemidele ja terviseteemad tuleb tahes-tahtmata jätta tahaplaanile? Selle äratajumine on oluline?

Majandusmurede lahendamise faas saab valitsuse jaoks olema tunduvalt kriitilisem, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Praeguse kriisi lahendamisel ei ole fundamentaalseid ideoloogilisi vastuolusid, ühiskonnas valitseb enam-vähem konsensus, ja seda ka poliitikaväljal, meil pole eri leere, kes arvavad, et lahendused peaksid olema radikaalselt teistsugused.

Majanduskriisi lahendamisel tulevad sisse ideoloogilised vastuolud. Ja need ühiskonna grupid, kes jäävad kaotajaks, ei võta seda paratamatusena, nagu praeguse tervisekriisi ajal. Need inimesed tõstavad häält, kui tulevad kärped, majanduslangus, töötuse suurenemine. Ma ei usu, et valitsus pääseb kriitikata ja süüdistusteta. Ootame aasta lõpuni ja vaatame, kuidas Keskerakonna juhitav valitsus on sellega hakkama saanud.

Kas Jüri Ratase ja EKRE juhtfiguuride Helmete käitumine kriisis on olnud ootuspärane, või on olnud ka üllatusi?

See on olnud mõneti ootuspärane. Ratase puhul on olnud huvitav jälgida, kuidas ta on asunud seda kriisi lahendama. Ta on olnud varem meisterlik kompromisside otsija, pikaajaliste lahenduste otsija. Talle järsud kriisid, kus peab ruttu reageerima, tegelikult väga ei sobi. Aga tundub, et ta elab sinna sisse ja vaikselt omandab ka need oskused. Või vähemalt on neid omandamas.

Mart ja Martin Helme on toetanud mõnevõrra jõulisemaid meetmeid. Minu jaoks on hämmastust tekitanud see, et nad ei ole seda kriisi ära kasutanud teatud ühiskonnagruppide ja ideoloogiakandjate süüdistamiseks. Näiteks liberaalide või immigrantide survestamiseks. Nende sugulasparteid Euroopas ja Ameerikas on seda mõnel määrel teinud, nad selle retoorika on täiesti kõrvale jätnud. Kas selle taga on teatud riigimehelik vastutustunne või on see taktikaline samm, seda on keeruline öelda.

Miks Isamaa reiting pole kerkinud, vaid kõigub parlamendilävendi juures, olles veidi kõrgemal viiest protsendist?

Isamaad ei tajuta praegu kui võtmetegijat selles valitsusliidus. Ikkagi ollakse noorema venna statuses. Kuigi välismister Urmas Reinsalu on vägagi pildil, siis ei ole kindel, et see läheb Isamaa kui erakonna arvele. Paljud valijad vaatavad seda valitsust kui Jüri Ratase valitsust ehk Keskerakonna valitsust, osa vaatab seda kui EKRE valitsust. Seetõttu Keskerakond ja EKRE võidavad kriisiaja populaarsusreitingutes rohkem kui Isamaa. Aga see kriis on alles noor, ootame aasta lõpuni.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: