Ühistranspordikeskuste juhid tahavad maapiirkondadesse ajutisi bussipeatusi
Kuivõrd praeguste bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega ning inimestel tuleb sinna jõudmiseks läbida pikki vahemaid, tuleks juurde luua ajutisi bussipeatusi, leiavad nelja Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuse juhid.
Kagu, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa ühistranspordikeskuste juhid saatsid maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus tõid välja, et Eesti lõunapiirkonnas on probleemiks liikumisteede kogupikkus, sealhulgas jalgsikäigu teede pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõppsihtkohta.
"Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada," leidsid ühistranspordikeskuste juhid.
Kuivõrd praegused bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega, tuleks rajada täiendavaid bussipeatusi, kuid nende rajamise probleemiks on asjaolu, et kohustus on pandud kohalike omavalitsuste õlule.
"On olemas näiteid, kus maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000 eurot. Antud kulu kandmine on omavalitsuste jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki, kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline."
Sellest lähtuvalt tegid lõunapiirkonna ühistranspordikeskuste juhid ettepaneku, millega kehtestataks regulatsioonides uus mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestaks ära nõuded ajutiste bussipeatuste rajamisele ja nende teenindamisele. Ettepaneku kohaselt tähistataks ajutine bussipeatus tavalisest bussipeatusest erineva tähisega - see oleks näiteks väiksem ja rohelist värvi.
"Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus üheltpoolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ühistranspordiseaduse mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades," leiavad pöördujad.
Pöördumisele kirjutasid alla Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar, Valgamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Agu Kabrits, Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir ning Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.
Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuste juhtide ettepanekud:
· Ajutise peatuse tähistamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne;
· Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ühistranspordikeskustega;
· Ajutine peatus võib ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta;
· Ajutist bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas;
· Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama.
· Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse.
· Ajutine bussipeatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel. Talle ei omastata läbimisaega.
· Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal.
Toimetaja: Urmet Kook