RMK hinnangul tuleks kooreüraski leviku piiramiseks tänavu täiendavalt maha võtta kuni tuhat hektarit kahjustatud metsa ja kiiresti üles töötada 200 000 tihumeetrit puitu.

RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu ütles, et üraskite arvukuse vähendamiseks on vajalik kahjustuskollete ümbrusest raiuda maha elusad puud, jätta nad mõneks nädalaks seisma.

"Siis mullas talvitunud üraskid asustavad toored palgid. Alles peale seda on mõtet ära raiuda ka juba kuivanud puud. Sügisel need kuuselangid, mis on terved, jätame raiumata, kevadsuvisel linnurahu ajal raiume ära need kuusikud, mis on üraskite poolt kõvasti kannatada saanud. Üldine raiemaht praeguse plaani järgi ei suurene," rääkis Uuetalu.

Kooreüraski kahjustatud metsades RMK üldjuhul lageraiet ei tee, küll aga erandjuhtudel ja kokkuleppel keskkonnaametiga. Üks selline raielank on Koeru lähistel Piibe maantee ääres.

RMK Kirde regiooni varumisjuht Tarmo Tamm ütles, et kahjustatud puude tõttu raiutakse lagedaks ligikaudu 35 hektarit.

"Kui neid oleks saanud muude raievõtetega teha, siis see mets oleks jäänud nii hõre, et see ei ole enam mets," märkis Tamm.

Kõige suuremad kahjustatud metsad asuvad 2016. aasta tormi alal kulgedes Võrust ja Valgast Tartuni, teine suurem kollete koht on Järvamaa ja Lääne-Virumaal Pandivere kuusikutes. Kuivanud palkidest üldjuhul kvaliteetset ehitusmaterjali ei saa, need müüakse halgudena ja kasutatakse pelletite tootmiseks. Siiski pole nüüd karta küttepuude turu ülekuumenemist, sest Uuetalu sõnul korralikku talve ei olnud ja metsamehed olid väga tõsiselt hädas raietegevusega,

"Täna on Eesti turul olukord, kus küttepuust on kõige rohkem puudus. Nii et ma arvan, et kui me need üraski kahjustatud puud ära raiume, siis tasakaalustame küttepuu turu, mitte ei ujuta veel üle," lausus Uuetalu.