Mirjam Mõttus: loomulikust intelligentsist maad ei künna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Põllumajandus on väikestelt hobitaludelt ammu üle läinud intensiivtootmisele, mille eesmärk pole tegeleda töökasvatusega, sedastab Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Põllumajanduse praegune seis meenutab kangesti muinasjuttudest tuttavat olukorda, kus kuningas on raskelt haigestunud ning läbimõeldud ravi asemel tehakse haigest valitsejast katsejänes kõikvõimalikele tarkadele ja muidu õnneotsijatele, kes saavad teineteise järel vaevatud monarhi peal oma ravimeetodeid proovida.

Seda teed on läinud ka praegust eriolukorda ära kasutavad valitsuse liikmed. Selmet võimaldada tööjõupuuduse käes ägavatele põllumeestele toimivat ravimit, pakutakse neile kõikvõimalikke alternatiivseid lahendusi.

Näib, et nõukogude ajal majandipõldudel peete rohides maatööristsed saanud nüüdsetel poliitikakujundajatel ei ole aimugi kaasaegse põllumajanduse nõudmistest ja väljakutsetest.

Põllul pole aega mängida

Tõsi, Norpi talu peremees kiitis nii "Aktuaalses Kaameras" kui ka Postimehes, et tema silmad pole varem näinud olukorda, kus tema farmi tööle tahtjatest on piltlikult öeldes ukse taga järjekord. Mis neist lugudest selgusetuks jäi, oli aga see, millistele ametikohtadele täpsemalt tung on. Peaasjalikult on need kaubapakkijad või laialivedajad. Klassikalise farmitöö tegijaks - traktoristiks või piimatehnoloogiks - soovijaid tuleb aga senini otsida tikutulega.

Töö kaotanud vioolamängijal või hotelliadministraatoril puuduvad nendeks ametiteks lihtsalt vajalikud teadmised. Kui talunikud julgesid seda meedias mainida, et nad ei saa lubada linnavurlesid oma kallite traktorite või robotlüpsijate juurde, nimetas riigikogu liige Oudekki Loone talunike avalikult kõikide põlastajateks.

Huvitav, et me eeldame enamiku elukutsete puhul inimeselt vastavat haridust ja eelnevat töökogemust, aga põllumajandust peame justkui millekski, millega saab igaüks hakkama. Ma ei taha olla peorikkuja, aga päris elus ei käi see asi nii lihtsalt, et täna olen särasilmne turismikorraldaja, homme aga lõbus traktorist ja künnan lihtsalt niisama loomulikust intelligentsist maad.

Enamus maatöid, isegi maasikate korjamine, nõuavad teadmisi ja oskusi. Nende tööde tegemine ei saa olla eksperiment stiilis: "saadame kamba abituriente põllule ja vaatame, mis saama hakkab". See võib tulla ehk üllatusena, aga meie põllumajandus on ammu väikestelt hobitaludelt üle läinud intensiivtootmisele, mille eesmärk pole tegeleda töökasvatusega.

Võrumaal tegutseva Jaagumäe talu peremees ütles, et iseenesest meeldib talle mõte, et noored saaksid maatööst aimu, kuid ta ei kujuta ette, kuidas ühe suurima köögiviljakasvatajana sellist tööharjutust võimaldada.

Ükskord ta tegelikult proovis noortele laagrilastele selgitada kõplamise põhialuseid: "Ma näitasin neile, et vaadake, siin vao alguses, kus see rida on, et siin algab nagu mäng. Teie peate umbrohud ära tapma. Esmalt vajutate nagu select ja siis cut. Cut on siis see, kui tõmbad umbrohu kõplaga maha ja elusid on teil ka mitu. Siis nad said nagu aru sellest ja neile see meeldis."

Jaagumäe peremees tunnistas, et reaalses elus poleks kõige intensiivsemal tööperioodil selliste mängude mängimine võimalik. Kui saak on valmis ja ilm peab, tuleb tõsiselt, läbimõeldult ja kiirelt tegutseda. Selleks on vajalik kindel tööjõud, kes on igal hommikul kohal. Meie töötud eelistaksid aga talunike sõnul teha tööd paar päeva nädalas ning siis ka mitte pikki päevi ning palka eelistaks nad saada ümbrikus.

Hooajaline marjade või juurviljakoristamine oleks värskelt koondatud ja töötukassas arvele võetud töötutele lihtsalt hädavajalik lisasissetulek. Selliseid tööampse meie seadused ei võimalda.

Teisalt pole taime- või loomakasvatusele orienteeritud põllupidajatel tööl personalispetsialiste või tervet karja raamatupidajaid, kes kõigi kaasmaalaste erisoovidega tegeleda jõuaksid ja samal ajal ka töötajate andmebaasi maksu- ja tolliameti rõõmuks eeskujulikult täidaksid.

Sülitame vastutuult

On veel üks probleem. Kuigi maaeluminister Arvo Aller näib tõsimeelselt uskuvat, et eestlased muust ei unistagi, kui maatööst, et anda oma panus toidu tootmisesse ja imetleda, kuidas õunad õunapuul valmivad, ei ole see tõsi.

Kui eriolukord ükskord lõppeb ja inimesed saavad normaalse elu juurde pöörduda, lahkuvad ka kõik kosmeetikud ja kultuuritöötajad farmidest oma põhiametite juurde. Kui meil tõesti oleks nii palju maatööst huvitatuid nagu maaeluminister seda kirjeldas, poleks meil võõrtööjõudu üldse kunagi vaja läinudki. Aga läks.

Palju arutletakse selle üle, miks küll näiteks idavirumaalaste või kagueestlaste tervis on sandim kui harjumaalaste oma.

Mu Haanjas elav, terve elu rasket maatööd teinud memm imestas Norras käies samuti, kuidas küll tema on selline haige ja vilets vanaeit, samal ajal kui tema põhjanaabritest eakaaslased hõbehallide lokkide lehvides sirgeselgselt mööda matkaradasid kepsutavad. Vastust teab ta niigi – meie põhjanaabrid pole lihtsalt kunagi ränkrasket maatööd teinud.

Oleme riigina aastakümneid pingutanud selle nimel, et meie inimestel oleks kergem elu ja ka parem tervis. Kaheksa tundi sundasendis maasikaid korjates või päevas tuhande lehma lüpsmine ei vii kauem ja tervemana elatud aastateni. Vastupidi.

Eestist alati edumeelsem olnud - Soome ei tõtta oma toidutootjate raske töö ja suurte investeeringutega riskima. Nad on valmis nõustuma Ukraina valitsuse nõudmisega tagada kõigile Ukrainast saabunud töölistele sotsiaal- ja ravikindlustus, et tuua riiki vajalik arv töökäsi. Sama teevad teisedki Euroopa riigid. Meie sülitame aga valitsuse eestvedamisel vastutuult ning saadame välja needki vähesedki, kes praegu siin on.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: