Eksperdid manitsevad Eestit Rootsi-Hiina transpordikoridori suhtes ettevaatlikkusele
Eesti tahab koos Hiina, Venemaa, Kasahstani ja Rootsiga arendada konteinerrongi teenust Hiina ja Rootsi vahel, mis on osa Hiina Tee ja Vöö (Road and Belt) algatusest. Asjatundjad soovitavad olla niinimetatud uue Siiditee asjus tähelepanelikud.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas arutas eelmisel nädalal Hiina, Venemaa, Kasahstani ja Rootsi poliitiliste delegatsioonidega koostöö tihendamist ja kaubaveo suurendamist niinimetatud Põhja-Siiditeel. Aasa sõnul puudub Rootsil ja Norral praegu raudteekoridor Hiinasse ning selles peitub realiseerimata võimalus Eestile kui transiidimaale.
Eesti välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris soovitab tähelepanu pöörata julgeolekuküsimusele.
"Kui me mõtleme selle peale, et Eesti transiit juba ükskord on poliitilistel põhjustel katkenud pärast seda kurikuulsat pronksiööd, kui Venemaa transiit suunati meist mööda. Nüüd see uus plaanitav kaubatee sõltuks kahe autoritaarse riigi suvast, sest see kaubatee läbiks Venemaad, ja muidugi Hiina puhul on teada see juhtum, kui Eesti riigijuhid kohtusid dalai-laamaga, mille tulemusel siis Eesti piimaeksport keerati kinni," selgitas Jüris.
Arvestama peaks ka sellise raudteekoridori tasuvust ja konkurentsi.
"Hiina juba praegu transpordib maismaakoridori kaudu oma kaupa Soome. Kui otstarbekas on veel üks konkureeriv kaubatee, et selleks oma aega ja vaeva kulutada?"
Endine välisminister, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Urmas Paet rõhutab, et silmas tuleb pidada nii Eesti kui Euroopa Liidu huvisid. Oluline on, kelle käsutusse jääb taristu.
"Väga olulise ja määrava tähtsusega on see, et infrastruktuuri ja selle omandit ei antaks käest ära, näiteks Hiina ja ka Venemaaga seotud rahastajatele," ütles Paet.
Transpordikoostööst suuremaks probleemiks Eesti ja laiemalt Euroopa suhetes Hiinaga peab Urmas Paet koostööformaati 17+1, mis kahjustab praegu Euroopa Hiina-poliitika ühtsust. Tema sõnul ei peaks Eesti selles osalema.
"See üks on loomulikult Hiina ja need 17 on vaesemad Euroopa Liidu liikmesriigid kesk- ja Ida-Euroopast ning Lääne-Balkani riigid, kes ei kuulu üldse Euroopa Liitu. Ikkagi ka Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi positsioon on see, et Euroopa peab ajama ühtset Hiina-suunalist poliitikat. Aga on selge, et selline 17+1 formaat, kus Lääne-Euroopa riigid üldse ei osale, seda kindlasti ei tugevda. Nii et minu meelest Eesti enam ei peaks kuuluma sellesse formaati."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi