"Mulle see 500 miljardi eurone idee, nii nagu ta on välja käidud, eriti ei meeldi," ütles Hansson ERR-ile.

Hanssoni sõnul ei toeta ta plaani, kuna selle tingimused on praegu veel ebaselged ning teiseks seetõttu, et võlad ei hakka kajastuma liikmesriikide riigivõlastatistikas.

"Peame vaatama tulude poolt ja kulude poolt. Tulude pool tähendab, kes tulevikus hakkab seda kõike kinni maksma. Ma arvan, et seda valemit pole veel täpselt kokku lepitud, aga sellise plaani all tegelikult need võlad ei kajastu liikmesriikide riigivõlastatistikas, nad on ära peidetud," rääkis Hansson.

Tema sõnul võib Eesti puhul rääkida orienteeruvalt umbes miljardist eurost, mida Eesti peaks järgmiste aastakümnete jooksul hakkama tagasi maksma.

"Aga see on meie statistikas nähtamatu, nii et ta tekitab täiendavat koormust," lisas Hansson.

Ebamäärasust lisab ka see, et ei ole selge, kas Eesti paketist võidab või kaotab, kuna see sõltub väga palju raha jaotusvalemist.

"Kui hakatakse rõhutama tervishoiunäitajaid, siis need on Eestis olnud päris head, nii, et siis võib-olla me võime osutuda netosissemaksjaks. Ja samal ajal kui rõhutatakse majanduse näitajaid, siis praeguste prognooside järgi Eesti majandus kannatab rohkem kui keskmine Euroopa Liidu majandus, nii et sellise valemi puhul on isegi võimalik, et Eesti saaks tagasi rohkem, kui me maksame," rääkis ta.

Samas toetas Hansson Saksa-Prantsuse plaani vastustanud Austria, Hollandi, Taani ja Soome ettepanekut, mille põhjal tuleks koroonakriisist enim kannatanud riikidele anda mitte tagastamatut abi, aga soodsalt laenu.

"Üldiselt mulle see nelja riigiettepanek meeldib, kuna ta pakub teatud solidaarsust selles mõttes, et need riigid, kes hakkavad sealt laenama, saavad ilmselt raha natuke odavamalt kui nad muidu saaksid. Aga kui see raha on edasi laenatud, siis on alati selge, et neil tekib kohustus seda põhisummat tagasi maksta. Me näeme seda kohe nende statistikas, nii et midagi pole ära peidetud ja ma arvan, et see on selline külma peaga ja sooja südamega tehtud ettepanek," leidis Hansson.

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron tegid 18. mail ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond, et turgutada pandeemiast räsitud Euroopa Liidu majandust. Nende plaani järgi rahastatakse fondi turult Euroopa Liidu nimel laenates ning välja antud raha ei tule selle saajatel tagasi maksta.

Kava tähendab olulist sammu Saksamaa jaoks, mis on lähemale liikunud Prantsusmaa vaatele, et vaja on rohkem paindlikkust, mis kindlustaks kogu Euroopa, mitte üksnes rikka Põhja-Euroopa kriisist kosumise. Seni on Saksamaa olnud jäigalt vastu niimetatud eurovõlakirjadele, kus kõik riigid ühiselt vastutaks võetud laenude eest.

Laupeval avaldasid plaani suhtes vastuseisu niinimetatud kasina neliku riigid Holland, Austria, Rootsi ja Taani, kes leidsid, et "võla ühiseks muutmist" ei tohi lubada.

Hanssonil on USA Harvardi Ülikooli doktorikraad majanduses.