Kokk ei toeta Saksa-Prantsuse 500-miljardilist võlakirjade plaani ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590397800000 | amCalendar}}
Aivar Kokk.
Aivar Kokk.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et ei poolda Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite ühisplaani 500 miljardi euro laenamiseks Euroopa Liidu tagatisel, et saadud fondist toetada tagastamatu abiga koroonakriisist enim kannatada saanud riike ja majandussektoreid.

Kokk rõhutas usutluses ERR-ile, et rahanduskomisjon ei ole teemat veel arutanud, aga tema isiklikult kaldub ideed sellisel kujul mitte toetama.

"Kui keegi minu käest mu isiklikku arvamust küsib, siis ma kindlasti ei ole valmis toetama Euroopa Liidu laenutingimusi, kus me hakkame vastutama teiste riikide eest - meie, kes me oleme olnud siiamaani väga korraliku laenudisdistsipliiniga. Ei saa kuidagi hakata oma väikse eelarvega vastutama mõne Euroopa Liidu lõunapoolse riigi laenude eest," ütles Kokk.

Samas rääkis Kokk, et Eesti positsioon sõltub kindlasti ka kava täpsematest tingimustest.

"Kõik sõltub ju garantii poole pealt, kui laias ulatuses keegi peab (seda tagama - toim.), kas me vastutame enda võetud laenude eest või me vastutame kogu Euroopas võetud laenudest, et kas me hakkame ka vastutama Itaalia ja Hispaania eest või mitte. See on täna küsimus," rääkis ta.

Küsimusele, kas ka Eesti võiks taotleda võimalikust fondist toetust, vastas Kokk, et ka see sõltub täpsematest tingimustest. Lisaks võib see, kui võlakirjade tagatiseks jääb Euroopa Liidu eelarve, hakata mõjutama ka vaesemate riikide võimalusi EL-i eelarvest toetusi saada, märkis ta.

Riigikogu rahanduskomisjon hakkab teemat arutama 2. juunil, kui komisjoni istungile on oodata ka rahandusminister Martin Helmet, ütles Kokk.

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron tegid esmaspäeval (18. mail) ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond, et turgutada pandeemiast räsitud Euroopa Liidu majandust. Nende plaani järgi rahastatakse fondi turult Euroopa Liidu nimel laenates ning välja antud raha ei tule selle saajatel tagasi maksta.

Kava tähendab olulist sammu Saksamaa jaoks, mis on lähemale liikunud Prantsusmaa vaatele, et vaja on rohkem paindlikkust, mis kindlustaks kogu Euroopa, mitte üksnes rikka Põhja-Euroopa kriisist kosumise. Seni on Saksamaa olnud jäigalt vastu niimetatud eurovõlakirjadele, kus kõik riigid ühiselt vastutaks võetud laenude eest.

Laupäeval avaldasid plaani suhtes vastuseisu niinimetatud kasina neliku riigid Holland, Austria, Rootsi ja Taani, kes leidsid, et "võla ühiseks muutmist" ei tohi lubada.

Karilaid: EL-i ühtsust peab toetama

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) rõhutas oma lühivastuses ERR-ile Euroopa Liidu ühtsuse ning plaani täpsemate detailide olulisust.

"Kõiki meetmeid, mis toetavad Euroopa Liidu solidaarsust ja ühtsust, on Eestil kasulik toetada," ütles Karilaid, kelle Keskerakond esitab oma kandidaadina Eesti Panga nõukogu liikmeks.

"Eesti huvid peavad olema kaitstud detailsemas kokkuleppes. Laenurahaga luuaksegi uut arengut," lisas Karilaid.  

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: