Valitsusliidu erakonnad algatasid mai keskel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile. Plaan on pälvinud ägedat kriitikat opositsiooni ja veidike leebemat ka koalitsiooni enda saadikute poolt.

Riigikontrolör Janar Holm on enda sõnul järelevalve üleandmises "väga ettevaatlik". "Peamine küsimus on: mis on see probleem, mida lahendada üritatakse, sest meie hinnangul on komisjon oma ülesannetega hästi hakkama saanud – mis on see veelgi kõrgem kvaliteet," küsis Holm kolmapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".

Holmile valmistab muret ka "riigikontrolli olemuse" muutumine. "Meie olemuses pole auditeerida MTÜ-sid, mis ei ole riigiga sellisel viisil seotud, või siis lihtsalt kontrollida eraraha. See muudaks väga põhimõtteliselt riigikontrolli olemust. Ma kardan, et see hakkabki defineerima riigikontrolli rolli, et me muutume parteipolitsei ametiks ja muu tegevus jääb tahaplaanile ja astume poole jalaga valdkonnapoliitikast parteipoliitika maailma," märkis ta.

Holmi sõnul on riigikontrolli puhul kõige tähtsam sõltumatus valida auditi objekt ja anda hinnang. "Ja kui pole sõltumatust valikuid teha, siis on ka riigikontrolli hinnang vähem usaldusväärne. Kui tuleb miski teema, mis võib meie poliitilise sõltumatuse kahtluse alla seada, siis me oleme hoopis teises olukorras kui praegu," lausus ta.

Seaduse järgi ei tohi riigikontrollile antavad lisaülesanded kahjustada asutuse põhitegevust, need peavad olema põhitegevusega seotud ning lisaülesannete andmisele peab olema vältimatu põhjus. Holmi sõnul loodab ta, et riigikogus toimuvas arutelus hinnatakse neid kolme asjaolu.

ERJK ülesannete riigikontrollile andmise põhiseaduspärasuse hindamist on soovinud ka justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).

Holmi hinnangul saab riigikontroll kindlasti erakondade rahastamise järelevalvega hakkama, kuid selleks oleks vaja teha muudatusi organisatsioonis ning luua uus osakond. Samas tuleks tema sõnul kaotada ära võimalus, et riigikontrolör kutsutakse erakondade ette riigikogusse rahastamise järelevalve kohta küsimustele vastama, sest siis on oht, et riigikontroll muutub poliitilise võitluse vahendiks. "Kui ma tahaks poliitikas osaleda, siis ma astuksin mõnesse parteisse," märkis Holm.

Holmi sõnul jääb mõnevõrra segaseks väide, et riigikontroll saaks oma ressurssidega järelevalvega paremini hakkama kui ERJK. "Eeldusel, et on samad võimalused kui on komisjonil ja samad ressurssid, siis me anname parima, et selle teemaga sama intensiivselt tegelda. Kui on soov seda tõhusamalt kontrollida, siis seesama komisjon on teinud ettepanekuid, kuidas erakonnaseadust muuta, et kuidas oleks veel parem ülevaade erakondade rahastamisest. See oleks eriti tore, kui antaks täiendavaid võimalusi rahastamise kontrolliks," lausus Holm.