Sakkov: USA vägede vähendamine Euroopas on meile igal juhul kahjulik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sven Sakkov.
Sven Sakkov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Ehkki USA presidendi plaanist vägede arvu Saksamaal vähendada ja osa neist Poolasse paigutada on veel vähe teada, kahjustab see kindlasti Euroopa ja eriti Balti riikide julgeolekut ning õõnestab NATO-sisest usaldust, tõdes Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov.

"Meie jaoks on esmatähtis, et USA vägesid tuleks Euroopasse juurde, mitte ei läheks ära," ütles Sakkov neljapäeval ERR-ile, kommenteerides Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi plaani kärpida Saksamaal asuvat USA kontingenti 35 000 sõjaväelaselt 25 000-le. Samas on Trump viidanud, et osa neist võidakse paigutada Poolasse ning kinnitas seda taas ka kolmapäeval Valges Majas peetud kohtumisel Poola presidendi Andrzej Dudaga.

"Meie seisukohast see, kas need on Saksamaal või Poolas, ei ole niivõrd olulise tähtsusega küsimus. Seal peaks vaatama pigem sõjalist loogikat - mida ja kui kaugele potentsiaalsele rindejoonele on mõistlik paigutada," rääkis Sakkov.

"Vahe on aga selles, et kui vägesid Saksamaalt olulisel määral Poolasse liigutatakse, siis see vähendab liitlaste omavahelist usaldust. See vähendab NATO-sisest kohesiooni ja lõppkokkuvõttes on see pigem vesi Venemaa presidendi Vladimir Putini veskile," lisas Sakkov.

Saksamaal asuvate USA üksuste puhul on oluline ka logistiline toetussüsteem mille Ameerika Ühendriigid külma sõja aja jooksul seal üles ehitasid ja mis võimaldab vajadusel USA vägesid kiiresti Euroopasse juurde tuua, märkis Sakkov.

"On hea, kui lahinguüksusi on Poolas rohkem ja on hea, kui logistikasüsteem Saksamaal alles jääb," ütles Sakkov. Ta selgitas, et ehkki president Trump käsitleb vägesid Saksamaal kahepoolse küsimusena, justkui need oleksid seal esmalt Saksamaa kaitseks, siis tegelikult on see vägede siirdamise platsdarm. "Seal on üks suuremaid USA õhuväebaase, seal on Ameerikal kõige suurem väljaspool USA-d asuv sõjaväehaigla ja see annab võimaluse sõjalist jõudu projitseerida vajadusel kas NATO idatiivale või NATO lõunatiivale või vajadusel ka Lähis-Ida suunas. Saksamaal asub lisaks Euroopa vägede peakorterile veel ka USA Aafrika vägede peakorter," rääkis Sakkov.

Kaitseuuringute keskuse juht viitas ka, et praeguseks on Ameerika Ühendriikidel jäänud Euroopasse üsna vähe jalaväe lahinguüksusi - üks õhudessantvägede brigaad on Saksamaal, üks brigaad Itaalias ja brigaadi jagu üksusi ka Poolas.

Eesti sooviks ka oma pinnale USA lahinguüksusi

"Eesti jaoks on samas oluline see, mida praegu kahjuks kuskilt ei paista, et USA väed oleksid alaliselt kohal ka Eestis - lahingüksused, mitte lihtsalt solidaarsusvägi. Seda ei pea isegi väga suures ulatuses olema, aga see evib väga olulist heidutavat efekti Venemaa suunal," rääkis kaitseuuringute instituudi juht. Sakkovi sõnul on see tähtis, kuna Venemaa võrdleb oma sõjalist võimsust peamiselt just teise sõjalise superjõu, USA-ga.

"Ja see, kui Eestis oleks mingidki USA lahinguüksused kohal, paneks igasugused võimalikud stsenaariumid Kremli poolt vaadates hoopis teise valgusesse," selgitas ta.

Ehkki Eestis käivad vahetevahel rotatsiooni korras USA üksused nagu praegu on Ämaris droonide üksus, siis püsivat kohalolekut peale väikese arvu Ameerika eriväelastele Eestis ei ole. "See on kindlasti komponent, mis on puudu," märkis Sakkov.

"Meie huvides on loomulikult see, et Euroopa julgeolek tervikuna paraneks, mitte ei halveneks ja selleks on kõige olulisem, et USA vägesid Euroopasse tuleks pigem juurde, mitte ei läheks ära," kordas Sakkov.

Poola toodavatest vägedest vähe teada

Sakkovi sõnul on ametlikku infot Saksamaalt Poola paigutatavate vägede kohta seni vähe teada. Tema sõnul räägitakse Poolas USA viienda armeekorpuse peakorteri võimalikust paigutamisest sinna. See olevat 2013. aastal president Barack Obama ajal Euroopas vägede vähendamise egiidi all kinni pandud ning paar kuud tagasi uuesti aktiveeritud. Praegu Kentucky osariigis Fort Knoxis asuva peakorteri Euroopa osa, kogusuuruses paarsada inimest, plaanitakse veel selle aasta jooksul Euroopasse tuua, rääkis Sakkov.

Samuti olevat juttu olnud 30 Ameerika hävitaja F-16 ja mõnede transpordilennukite C-130 Poolasse paigutamisest.

Lisaks olevat täiendavalt sellele 1000 USA sõjaväelasele, milles Poola president Andrzej Duda ja USA president Donald Trump eelmisel aastal kokku leppisid, võimalik veel 1000 Ameerika sõduri Poolasse paigutamine. Selgusetu on aga see, mis saab neist ülejäävast umbes 7500 sõjaväelasest, mis Trump Saksamaalt ära viia tahab - kas need paigutatakse Ühendriikidesse või mitte.

"Kui praeguste teadmiste järgi liigub USA vägedest Poolasse 1000 või 2000, siis see täendaks tegelikult ikkagi seda, et seitse-kaheksa tuhat USA sõjaväelast lahkuks Euroopast ja see on meile väga halb," tõdes Sakkov.

Vägede liigutamine on igal juhul suur ja kompleksne küsimus, mida muudab veelgi keerulisemaks see, et president Trump soovib vastuvõtvalt riigilt USA vägede paigutamise korral suurema majandusliku koorma võtmist, märkis Sakkov. Poola oli aasta tagasi pakkunud USA vägedele baaside ehitamist kahe miljardi euro ulatuses, kuid praeguses olukorras ei ole veel täpselt teada, mis ja kuhu ja kas liigub, lisas ta.

USA Kongressil ka sõnaõigus

Sakkov meenutas ka, et vägede liigutamise otsuse juures on oma mõju ka USA Kongressil, mis peab kinnitama selleks vajaliku eelarve, aga samas on isegi Trumpi enda Vabariikliku partei mõned liikmed tema plaani kritiseerinud.

"Tegelikult, ega me ju ei saa päris kindlad olla, et vägede tagasitoomine Trumpi soovitud ulatuses aset leiab, sest see on suur logistiline ettevõtmine. See ei ole ainult tuhanded sõjaväelased, vaid ka nende perekonnad, abikaasad - neil tuleb ka kuskil USA-s ennast sisse seada, kui need sinna viiakse. Sama kehtib muidugi ka Poola kohta," märkis Sakkov.

"USA puhul on instants, mis sellisteks asjadeks tulevastes riigieelarvetes raha annab, kongress. Ja seal on tegelikult päris suur vastuseis ka vabariiklaste seas vägede äratoomisele Euroopast. Ja tegelikult võivad nemad rahakraanid selle jaoks kinni keerata," rääkis Sakkov.

"Nii, et kui president Trump jääb üheks ametiajaks, siis ta ei pruugi väljahõigatud 9500 Ameerika sõjaväelase äratoomist Saksamaalt jõuda lõpule viia," ütles Sakkov, viidates 3. novembril toimuvatele presidendivalimistele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: