"Mis puudutab seda konkreetset poliitilist avaldust, siis loomulikult - igasugune vägede äraviimine Euroopast on meie vaatevinklist muret tekitav," tõdes Luik.

Trump teatas esmaspäeval, et vähendab USA sõjaväelaste arvu Saksamaal poole võrra, kärpides seda praeguselt 52 000-lt kuni 25 000 sõdurini ning põhjendas seda Berliini vastumeelsuseega panustada suuremalt NATO rahastamisesse.

"Meie jaoks - kui jätame sõjalise poole kõrvale - on alati väga muret tekitav, kui poliitiliselt tekkivad pinged mõnede Euroopa suurte liitlaste ja Ameerika Ühendriikide vahel. Sellel on NATO ühtsusele selgelt negatiivne mõju," rääkis Luik.

"Selge on ka see, et seda võidakse võtta vale signaalina julgeolekupoliitiliselt meie oponentide poolt," lisas kaitseminister.

Siiski on veel vara hinnata otsuse konkreetset mõju, kuna ei ole teada, mis saab Saksamaalt välja viidavatest USA vägedest edasi ega ole ka teada aeg, kui ruttu seda tehakse. "Kui asi läheb tõsiseks, siis niisuguste permanentsete baaside, sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete, infrastruktuuri ning logistika väljaviimine on väga pikaajaline protsess. Nii et, et reaalset mõju on hetkel hetkel raske hinnata," rääkis Eesti kaitseminister.

"Mis puudutab NATO-t, siis loomulikult NATO jaoks on need väed siin Euroopas ülimalt olulised," tõdes Luik. Ta rõhutas siiski, et formaalselt ei ole tegemist NATO sõjalises struktuuris olevate vägedega, vaid need on Ameerika Ühendriikide käsutuses ja juhtimise all.

Luige sõnul ei ole veel teada ka see, et kas vähemalt osa Saksamaalt väljaviidvatest üksustest võidakse paigutada Poolasse, kuna ameeriklased alles täpsustavad otsuse detaile.

"Kas osa neist läheb Euroopas mõnda teise riiki, näiteks Poolasse või viiakse need 9500 sõdurit-ohvitseri ära kontinentaal USAsse? Seda on praegu tõesti väga raske öelda. Poola nagu ka teised riigid, on muidugi huvitatud USA vägede kohalolekust, aga igasugune kohalolek on seotud logistikaga, rahadega, baasidega ja nii edasi, nii edasi. Nii, et need arutelud Poola ja USA vahel kindlasti käivad," rääkis Luik.

Eesti kaitseministri hinnangul tuleb teemast, küll võib-olla päevakorraväliselt, juttu ka NATO kaitseministrite kohtumisel. "Nagu öeldud, formaalselt ei puuduta see otseselt NATO üksusi, aga selge on see, et sellel on ka julgeolekupoliitiline kontekst NATO mõistes. Nii et ma usun, et see kindlasti jutuks tuleb," leidis ta ja viitas, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg on juba ka USA presidendiga sel teemal vestelnud.

"Kindlasti töötatakse selle nimel, et see kuidagi NATO-t ei nõrgestaks ja ka liitlaste ühtsus ja koostöö säiliks senisel tasemel," märkis ta.