Bellingcat: maailma tagaotsituim mees võis põgeneda Valgevenesse Tallinna kaudu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Wirecard
Wirecard Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Rahvusvaheline uurimisrühm Bellingcat väidab oma ülevaates, et Saksa finantsteenuste firma Wirecard üks juhte Jan Marsalek põgenes pärast kahe miljardi euro suuruse puudujäägi avastamist ettevõtte kontodel Valgevenesse Tallinna lennuvälja kaudu.

Tänavu 25. juunil maksejõuetusest teatanud ettevõtte tegevjuht (CEO) Markus Braun võeti vahi alla, kuid firma tähtsuselt teine juht (COO) Marsalek kadus avalikkuse ja võimuorganite vaateväljast. Bellingcati väitel otsivad teda taga kolme lääneriigi luureorganisatsioonid kahtlustades teda sidemetes Vene luureagentuuridega.

Bellingcat kirjeldab Marsaleki varasemat tegevust ning kümneid visiite Venemaale, tegevust Liibüas ning Süürias Palmyra linnas Vene sõjaväelaste külastamist. Samuti on teda seostatud keemiarelvadega ning isegi Vene päritolu närvimürgiga Novitšok, mida Vene sõjaväeluure GRU kasutas Skripalide mürgitamiseks Ühendkuningriigis Salisburys.

Uurimisrühma andmeil kasutas Austria kodakondsusega Marsalek oma reisidel kuut erinevat passi ning lisaks Venemaale viisid sageli eralennukitega tehtud reisid teda ka Singapuri, Istanbuli ja Dubaisse.

Wirecardi skandaali käigus vabastati Marsalek 18. juunil ettevõtte juhatusest ning neli päeva hiljem kuulutas Saksa politsei ta kahtlusaluseks ja andis välja vahistamisorderi. Kuid Marsalek ei jäänud seda ootama. Ta kadus juba 18. juunil pärast osalemist hommikul Wirecardi nõukogu koosolekul.

Marsalek jättis oma tuttavatele mulje, et põgenes Filipiinidele, kuid ühes vestluses ütles vastuseks küsimusele, kas tema uue asukoha poliitiline olukord on stabiilne, et see on olnud stabiilne juba viimased 25 aastat. See viis Bellingcati uurijad mõttele Valgevenest ning nendele kättesaadavaid lendude andmeid uurides usuvad nad, et Marsalek võis suunduda eralennukiga Minskisse ja sealt pärast piirikonrtrolli- ja tolliprotseduuride läbimist edasi Vitebskisse Tallinnast õhku tõusnud tellimuslende tegeva ettevõtte lennukiga Embraer 650. Embraer saabus Tallinnasse Austriast Klagenfurti lennuväljalt, Marsalek ise aga saabus tõenäoliselt Tallinnasse Frakfurdi kaudu Münchenist teekonda alustanud Lugfthansa lennuga.

Eralennuk startis Klagenfurtist kell 13.16 ja maandus Tallinnas 16.19 kohaliku aja järgi. Lufthansa lend LH882 Frankfurtist maandus aga Tallinnas kell 16.55. Eralennuk startis aga Tallinna lennuväljalt uuesti 15 minutit pärast Lufthansa laineri maandumist Minski suunas.

"Kuigi meil ei ole lennu LH882 reisijate nimekirja, on usutav, et Marsalek saabus sellega ning võis edasi suunduda Minskisse teda juba ootava eralennukiga," märkis Belingcat.

Organisatsiooni uuringute kohaselt FlightRadari, Flightstatsi ja FlightAware'i andmebaasides maandus Minskis 18. juunil ainult üks eralennuk - kell 19.10 Tallinnast sõitu alustanud õhusõiduk, mille identiteet oli lennu operaatori palvel blokeeritud. Kaks tundi pärast Minski lennuväljal maandumist suundus see edasi Vitebskisse, millest Bellingcat järeldab, et selle ajaga täidetid Marsalekiga vajalikud piiriformaalsused.

Arvestades, et Marsaleki Filipiinidele põgenemist justkui tõendavad dokumendid on võltsitud, oleks õigustatud küsimus, kas võisid olla võltsitud ka Marsaleki Valgevene ja Venemaa piiriületusi kajastavad andmed, arvestades, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) kontrollib sellkohast infot, märgib Bellingcat. Kui see nii aga on, siis see peaks iroonilisel kombel olema isegi veel suurema uudisväärtusega, kuna viitaks Marsaleki ja FSB otsesele koostööle, tõdeb Bellingcat.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: