Spekulatsioonid asepresidendikandidaatide üle on Washingtonis iga nelja aasta järel kuum teema, ent sel korral on panused erakordselt kõrged.

Juhul, kui Biden peaks presidendivalimised võitma, oleks ta ametisse asumisel oma 78 eluaastaga Ühendriikide ajaloo kõige vanem president. Presidendi surma korral asub tema kohale asepresident.

Samuti on Biden mõista andnud, et ta ei pruugi teiseks ametiajaks kandideerida, mis tähendab seda, et tema asepresident on partei kandidaatide hulgas järgmistel valimistel peamine soosik.

Vabariiklasest presidendi Donald Trumpi vastu arvamusküsitlustes pikalt juhtiv Biden andis juba mõnda aega tagasi selge signaali, et valib oma kõrval Valgesse Majja kandideerima naise.

Tegemist oleks kolmanda korraga USA presidendivalimiste ajaloos, mil naine on asepresidendi ametisse kandideerinud - ehkki kummalgi korral varem - 1984. aastal Geraldine Ferraro Walter Mondale'i kõrval ja 2008. aastal Sarah Palin John McCaini kõrval - ei osutunud nad võitjaks.

Äärmiselt madalat kampaaniaprofiili hoidnud Biden on suutnud seni hoida saladuses ka oma asepresidendikandidaadi nime. Ehkki meedia on Harrise kõrval peamiselt spekuleerinud nii senaator Elizabeth Warreni kui president Barack Obama aegse endise ÜRO suursaadiku Susan Rice'i nimega, on viimasel ajal esile kerkinud ka Florida osariigi rahvasaadiku Val Demingsi ning Iraagi sõjas raskelt haavata saanud ja mõlemad jalad kaotanud endise USA armee kopteripiloodi ning nüüdse Illinois' osariigi senaatori Tammy Duckworthi nimi.

Harrisel on seevastu muljetavaldav CV, kuna ta on töötanud ka California osariigi peaprokurörina ning kandideeris ka nendel eelvalimistel demokraatide presidendikandidaadiks.

Biden ütles teisipäeval, et teeb oma kandidaadi nime avalikuks augusti esimesel nädalal.

Ent tahes või tahtmatult võis Biden ise anda vihje Harrise valikule just teisipäeval, kui tema käes oli märkmepaber nimega Kamala Harris ning selle all rida positiivseid punkte nagu "ei kanna vimma", "suur abi kampaaniale" ning "suur austus ta vastu".

Kui Bidenil oli ka teiste kandidaatide kohta sarnased märkmepaberid kaasas, siis igatahes ei hoidnud ta neid selliselt, mis oleks lasknud AFP fotograafil ja teistel neid piltidele jäädvustada.

Lisaks sellele andis spekulatsioonidele hoogu juurde ka tuntud uudisteportaal Politico, mis enda sõnul kogemata kuulutas uudisloos Harrise asepresidendikandidaadina võitjaks.

Tegemist oli "kohatäite tekstiga... mis sai ekslikult veebis avaldatud", ütles Politico turunduse ja kommunikatsiooni asepresident Brad Dayspring.

Tekst võeti mõistagi kiirelt maha, ent see jäi nii mõnelegi Washingtoni insaiderile silma ja võttis keeletuks.

"Joe Biden valis Kamala Harrise oma asepresidendikandidaadiks 2020 aasta valimistel 1. augustil, kaks nädalat enne demokraatide suurkogu, pärast seda, kui oli oma valikut kuid vaka all hoidnud," seisis Politico ennatlikus uudisnupus.

Selle kohaselt nägi Biden Harrises "väärikat vastast" nende eelvalimiste aegsetes jõukatsumistes. Samuti seisis loos, et Harris tooks kaalu nende valimisvankrile kui California osariigi endine peaprokurör ja võimekas väitleja. 

Mõistagi on täiesti võimalik, et Politico saatis välja teksti, mis oli ette valmistatud juhuks, kui Harris peaks osutuma Bideni valituks, kuna tegemist on uudismeediaorganisatsiooni tavalise praktikaga kirjutada tekste ette.

Samuti on võimalik, et Bideni märkmed ei tähenda muud, kui et ta peab Harrisest suurt lugu. Samad punktid võisid olla teoreetiliselt ka kiituseks kandidaadi kandidaatidele juhuks, kui ta peab kõne, milles ütleb võitjana välja mõne teise nime.

Kuluaaride spekulatsioonide kohaselt on favoriitide hulka arvatud Rice'i ja ka Warrenit.

Harris on oma Jamaika ja India juurtega, südika karjääriga ning vaid 55 aasta vanuselt Bideni nõudmistele ilmselt vägagi sobiv kandidaat.

Naise endine pressiesindaja Ian Sams ütles, et Harris hirmutab Trumpi. "Teda ajavad tugevad naised meeleheitele," säutsus Sams Twitteris viitega Trumpile.

Ent samas teisipäeval aplodeeris Harrise kui võitja uudise peale ei keegi muu kui Trump isiklikult.

"Arvan, et ta oleks hea valik, Kamala Harris. Ta oleks hea valik," ütles Trump ajakirjanikele.

Vabariikliku partei suurkogu leiab aset 24.-27. augustini Põhja-Carolinas Charlotte'is ja Florida osariigis Jacksonville'is, kus kõigi eelduste kohaselt valivad valijamehed Trumpi ning asepresident Mike Pence'i vabariiklaste kandidaatideks.

Demokraatide kogunemine leiab aset Wisconsini osariigis Milwaukees 17.-20. augustini. Demokraatidest valijamehed peaksid tõenäoliselt oma kandidaadiks valima Bideni, kes veel ei ole avaldanud oma asepresidendikandidaadi nime.