Lauri Leesi: distantsõppe kasutegur on väike ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi

Pikaaegne õpetaja ja koolijuht Lauri Leesi ütles Vikerhommikus, et koroonaviirus ei ole kõige hullem asi Eesti pedagoogika ajaloos. Distantsõppe kasutegurisse suhtub aga Leesi kriitiliselt.

"Palju hullem oli 25. märts 1949, kui laps tuli kooli ja pinginaabrit enam ei olnud. Või veel hullem, kui õpetajat polnud - ta oli ära viidud. Veel hullem oli märtsipommitamine - see oli ju kooliaasta sees. Kas te kujutate ette, mis tunnid said siis toimuda? Kas seda sai nimetada distantsõppeks?" küsis Leesi retooriliselt.

Ta tunnistas, et muidugi pole koroonaviirus olnud koolide jaoks ideaalne ning kõigil tuli midagi uut õppida.

"Õppisin ka mina need zoomid selgeks ja andsin tunnid ära. Milline on resultaat võrreldes päristunniga? Ütleme nii, et 45 protsenti on kasutegur, aga mina andsin tunde keskkoolile. Kui vaatame allapoole, siis on resultaat 25-30 protsenti, algklasside puhul 10-12 protsenti. See on muidugi parem kui mitte midagi."

Leesi tunnistas, et distantsõppega kaasnenud tehnilised nipid tulid temale aeglasemalt, kuid ta ei peljanud abi küsida ka vanemate klasside õpilaste käest.

"Aga mis distantsõppega on halb - see saab kesta 40 minutit, sest see Zoom programm on tulnud USA-st. Aga see ei tähenda ju ka 40 minutit tundi, sest algul on kogunemine, vahepeal keegi tõuseb püsti ja läheb ära. Kasutegur kipub väike olema. Mina olen veendunud, me peame ära harjuma, et haiguste nimekirja on tekkinud uus haigus Covid-19. Ja annaks muidugi jumal, et vaktsiin tuleks kiiremini."

Kriitiliselt suhtus Leesi programmi "Tagasi kooli", mis on toonud tunde andma külalisõpetajaid.

"Mida see tähendab? Astuge koolist korraks läbi. Andke kaks matemaatikatundi ja siis minge minema. Vaadake, meil on hambaarstide puudus Eestis. Miks siis ei kutsuta inimesi üles, et astuge hambakabinetist läbi ja pange mõni plomm või kroon peale? Miks peetakse õpetaja elukutset selliseks, mida iga mööduja või ükskõik, mis eriala esindaja võib tulla ja selle töö ära teha. Õpetaja ametit õpitakse tegelikult väga kaua. Mina olen 50 aastat seda teinud."

Leesi võrdles õpetaja elukutset draamanäitleja või ooperilaulja omaga.

"Kui inimene on lõpetanud ülikooli ja viis  aastat koolis õpetanud, siis on ta õigel teel õpetaja. Pärast seda täiskohaga õpetaja. Pärast 15 aastat aga küps õpetaja. sealt edasi jääb tal küpse õpetajana õpetada 10-15 aastat ja siis jääb ta pensionile."

Leesi rääkis, et õpetaja ei tohiks päevas anda rohkem kui neli tundi ja nädalas 20 tundi.

"Viies tund on juba vilets tund, kuues väga vilets tund ja seitsmes olematu tund. Tunni andmine kulutab enim õpetajat," tunnistas Leesi.

Ta ütles ka, et õpetaja palk peaks selle koormuse juures olema vähemalt Eesti keskmise palgaga võrdne.

"Keskmine palk on 1500 eurot. Õpetaja, kui ta on täiskoormusega ja koolis õpib näiteks 700 last, nagu meil ja vanemad ka toetavad, saab ta 1315 eurot. Kui ta on ka klassijuhataja, siis saab 200 eurot juurde. Aga see on samasugune lisatöö, kui ajakirjanik on päeval toimetaja, aga peab õhtul tulema raadiomaja koristama," näitlikustas Leesi.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: