Parlament teatas, et ei tunnusta 9. augusti Valgevene presidendivalimiste ametlikke tulemusi, kuna valimised toimusid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid rängalt rikkudes ning seepärast ei tunnusta Aleksandr Lukašenkot Valgevene presidendina pärast tema ametiaja lõppu 5. novembril.

Ühtlasi avaldas parlament toetust Valgevenes loodud koordineerimisnõukogule kui demokraatlikke muutusi nõudvate inimeste ajutisele esindusele. Saadikud soovivad näha uute, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist rahvusvahelise järelevalve all, edastas parlamendi pressiteenistus.

Sanktsioonid Valgevene režiimi juhtidele

Parlamendiliikmed nõudsid Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist valimistulemuste võltsimise ja vägivaldsete repressioonide eest Valgevenes. Nad mõistsid hukka riigis toimunud massilised vahistamised ja jätkuvad vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate, streikide juhtide ja ajakirjanike vastu.

Resolutsioonis avaldatakse tunnustust Valgevene silmapaistvatele opositsiooniliikmetele, keda juhivad Svjatlana Tsihhanovskaja, Veronika Tsepkalo ja Maria Kolesnikava, ning nõutakse koordineerimisnõukogu vahistatud liikmete viivitamatut vabastamist. Parlament märgib, et paljud valgevenelased peavad Tsihhanovskajat presidendivalimiste võitjaks ja Valgevene valitud presidendiks.

Resolutsiooni poolt hääletas 574 ja vastu 37 saadikut, erapooletuid oli 82.

Navalnõi mürgitamise tõttu Venemaale uued sanktsioonid

Eraldi resolutsioonis, mis võeti vastu neljapäeval 532 poolt ja 84 vastuhäälega (erapooletuid 72) mõistab Europarlament teravalt hukka Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise, nimetades seda mõrvakatseks. Parlament toonitab, et Navalnõi vastu kasutatud mürki, mis kuulub Novitšoki gruppi, saab arendada ainult riigi sõjaväelaborites. See viitab selgelt asjaolule, et rünnaku taga olid Venemaa ametivõimud.

Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad, et Navalnõi mõrvakatse 20. augustil on osa süsteemsest tegevusest, mille eesmärk on vaigistada dissidentide hääli Venemaal ja mõjutada Venemaa kohalikke ja piirkondlikke valimisi 11.-13. septembril. Parlamendi hinnangul on Navalnõi juhtum vaid üks lüli Venemaa laiemas poliitikas, mis hõlmab rõhuvat sisepoliitikat ja agressiivset tegevust maailmas.

Resolutsioonis nõutakse viivitamatult rahvusvahelise uurimise algatamist nii Navalnõi juhtumi osas kui ka seoses Venemaa rahvusvaheliste kohustuste väidetava rikkumisega keemiarelvade valdkonnas.

Samuti kutsuvad parlamendiliikmed EL-i liikmesriike üles jõulisemalt reageerima, tugevdama juba kehtivaid sanktsioone ning võtma kiiresti vastu uued piiravad meetmed Venemaa suhtes. Uued sanktsioonid peaksid võimaldama Euroopas kinni pidada ja külmutada korrumpeerunud isikute varasid. Sama soovituse on teinud Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane fond.