Leedu, Poola ja Rumeenia kutsuvad EL-i looma Valgevene toetuspaketti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Poola Szczecini linna filharmoonia valgustas oma hoone Valgevene opositsiooni toetuseks.
Poola Szczecini linna filharmoonia valgustas oma hoone Valgevene opositsiooni toetuseks. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Leedu, Poola ja Rumeenia president teevad nädala lõpus toimuval Euroopa Ülemkogul teiste riikide juhtidele ettepaneku luua Valgevene toetuspakett, mis sisaldaks lisas abisummadele ka teisi tugimeetmeid riigi integreerimiseks rahvusvahelise üldsusega.

Ettepanekus kutsutakse pakkuma Valgevenele soodusrežiimi kaubanduses Euroopa Liiduga, viisavabadust ning toetust ühinemiskõnelustel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), teatas Leedu presidendi kantselei esmaspäeval.

Eraldi tegid kolm presidenti ettepaneku demokraatliku Valgevene toetuspaketi käivitamiseks.

Toetuspaketi ettepanekute seas olid ka soovid anda rahalist abi reformide läbiviimiseks, energiasektori mitmekesistamiseks ja riigi üleviimiseks liberaalsele majandusmudelile.

Varasemalt oli Poola peaminister Mateusz Morawiecki juba neljapäeval kutsunud Euroopa Liitu üles looma ühe miljardi euro suurust abipaketti Valgevenele, ehk niinimetatud Marshalli plaani riigi ülesehitamiseks. Poola peaministri sõnul tuleb Euroopa Liidul selles küsimuses teha koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Samuti peaks Euroopa Liit tulevikus oma turgu Valgevene jaoks palju rohkem avama.

Temaga Vilniuses kohtunud Leedu peaminister Skvernelis lisas ühisel pressikonverentsil, et on aeg ümber lükata valgevenelaste hulgas visalt levitatud müüt, nagu ei saaks Valgevene ilma Venemaa majanduseta hakkama. Skvernelis ütles ka, et Venemaa lubatud laen pooleteist miljardi USA dollari ulatuses läheb eeskätt Valgevene vanade võlgade katteks, mitte majanduse ergutamiseks.

Valgevenes on pärast 9. augusti presidendivalimiste võltsimist vallandunud ulatuslikud meeleavaldused, millel nõutakse 26 aastat riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko taandumist. Võimud on protestidele vastanud jõhkra vägivallaga, mis on ajendanud demokraatlikke riike Valgevene juhtidele sanktsioone kehtestama. Euroopa Liit on ka teatanud, et ei tunnusta Lukašenkot enam riigi presidendina, kui tema senine ametiaeg novembris lõppeb.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: