Riikide kaitseministrid allkirjastasid vastava kavatsuste protokolli, mis ei ole siduv, vaid räägib poliitilisest eesmärgist. 

Soome, Rootsi ja Norra hinnangul on nende põhjaalad koostöö jaoks loomulik piirkond, kus nende õhujõud korraldavad juba praegu piire ületavaid õppusi.

Algul kaardistatakse olukorrad, kus võidakse tegutseda kriisi või konflikti puhkedes koos. Selle tarvis analüüsitakse eraldi iga riigi kriisiplaane. 

Eesmärgiks on parandada võimet ja valmisolekut viia kriisides ja konfliktides läbi koordineeritud sõjalisi operatsioone.

Soome eesmärk edendada piirkondlikku kaitsekoostööd sisaldub valitsusprogrammis. 

Kolmapäeval kokku lepitu taustal on ka Põhjamaade kaitsekoostöö ehk Nordefconi kaugeleulatuv plaan tugevdada koostööga iga riigi kaitsevõimet eraldi ja suutlikkust tegutseda koos ka konfliktides. 

Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti sõnul on kokku lepitud koostöö tihendamine tingitud ka piirkonna nõrgenenud julgeolekupoliitilisest olukorrast. Sõjaline tegevus seal on viimastel aastatel eriti Norra ja Vene piiril elavnenud. 

Norra kaitsevägi on otsustanud tugevdada piirkonnas oma üksusi, luues uue alalise jäägrikompanii. 

Vene allveelaevu võib kohata pahatihti Norra merel, üsna Norra lääneranniku lähedal. 

Ka NATO korraldab õppusi Venemaale varasemast lähemal. Norra õhujõudude hävitajad lendasid koos Ühendriikide raskepommitajaga viimati juunis. 

Asjatundjad rääkisid läinud sügisel, et nii sõjaline kui luuretegevus Norra ja Venemaa piiril on kasvanud. 

Suurriikide pinged on piirkonnas üha selgemalt esil. 

Soome kaitseministreeriumi sõnul ei mõjuta kokkulepitu Soome suhet NATO-ga.  Kaitseminister Antti Kaikkonen on öelnud, et Norra NATO-liikmesus ei takista selle sügavamat kaitsekoostööd teiste Põhjamaadega. 

Venemaa on korduvalt kritiseerinud Norra ja NATO üha aktiivsemaid õppusi muu hulgas Barentsi merel, nimetades USA ja alliansi tegevust selgelt Venemaa-vastaseks.