Ratas: Estonia huku uurimise taotlus jõuab lähiajal valitsuse lauale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1600944000000 | amCalendar}}
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Tallinna halduskohus otsustas juba mullu oktoobris, et Eesti valitsus peab parvlaeval hukkunute lähedaste uue uurimise taotlusele nõuetekohaselt vastama, pole seda seni tehtud.

Valitsusel oli kohtu otsus järgi aega taotlusele vastamiseks 25. jaanuarini, kuid selleks ajaks ei suudetud seisukohta kujundada.

Valitsus otsustas jaanuaris hoopis, et justiitsminister moodustab parvlaev Estonia reisijate ja ohvrite lähedaste taotluse lahendamiseks ekspertide töörühma, mis esitab märtsi lõpuks aruande tehtust ja ülevaate plaanitavate edasiste tegevuste kohta.

Koroonapandeemia tõttu pidevalt edasi lükatud küsimus on lähiajal jõudmas valitsuskabinetti, ütles peaminister Jüri Ratas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

"Meil on kohustus selle valitsuse poolt vastata. Me seda kindlasti teeme. /.../ Ma usun et lähiajal tuleb Estonia küsimus ka valitsuskabineti lauale," lausus Ratas.

Ratase sõnul arutati Estonia teemat ka sellenädalasel kohtumisel Soome ja Rootsi peaministriga. "Leppisime kokku, et edasised sammud tuleb teha kolmekesi koos. Sammud peavad olema kooskõlas 1995. aastal sõlmitud hauarahu kokkulepega," ütles Ratas, ja lisas, et tema ei pea õigeks hauarahu lepingu tühistamist, et läbi viia täiendavaid uuringuid.

Tallinna halduskohus tegi mullu oktoobris otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus vabariigi valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht.

Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.

Laeva hukku uuris aastatel 1994-1997 Eesti, Soome ja Rootsi valitsuste moodustatud ühiskomisjon ning aastatel 2005-2009 riigiprokuratuuri juhitud valitsuskomisjon. Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid laevavraki kaitsmiseks 1995. aastal hauarahulepingu, mis keelab vrakile sukeldumise.

Hauarahu rikkumine?

Soome piirivalvelaev Turva tuvastas 2019. aasta septembris, et Saksa lipu all sõiitev laev Fritz Reuter saabus Estonia uppumispaika ja lasi vette allveeroboti. Varem oli Saksa laeva meeskond teatanud, et uppumiskohas kavatsetakse korraldada sukeldumisi. Seetõttu oli Soome piirivalve sukeldujate tulekust teadlik.

Estonia vrakk lebab merepõhjas Soome majandusvööndis, kuid rahvusvahelistes vetes, kus Soome võimud võivad takistada vaid Soomes registreeritud laevu.

Eeluurimist juhtiva uurija Jarkko Toivoneni sõnul on võimud tuvastanud kõik Fritz Reuteri pardal olnud isikud. "Pärast sukeldumist pöördus laev Saksamaale tagasi ja me tegime kindlaks kõik, kes pardal olid," märkis Toivonen.

Toivoneni sõnul korraldas sukeldumise Norra filmikompanii, mille eesmärk on vändata dokumentaalfilmi.

Toivoneni kinnitusel oli filmikompanii teadlik, et Estonia vrakile sukeldumine on Eesti, Soome ja Rootsi seaduste järgi keelatud. Küll aga pole seda keeldu Saksa seaduses.

Kuna kahtlusaluste seas pole ühtegi Soome kodanikku, kandus peamine vastutus juurdluse eest Rootsi võimudele. Estonia hauarahu rikkumine võib Soome seaduste järgi kaasa tuua kuni ühe ja Rootsi seaduste järgi kuni kahe aasta pikkuse vangistuse.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: ERR, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: