Leedu minister: ühine juhtimismudel ohustab Rail Balticu elluviimist
Rail Balticu ühine juhtimismudel on juba hakanud projekti jätkumist ohustama, ütles neljapäeval Leedu transpordiminister Jaroslav Narkevic, viidates võimalusele, et Euroopa rööpmelaiusele vastavat uut trassi tuleb hakata ehitama Eestist ja Lätist sõltumatult. Minister Taavi Aas kinnitab, et ühine raudteeprojekt ohus ei ole.
Ministri sõnul on Leedu juba mõnda aega analüüsinud, kas ei oleks õigem projektiga teistest sõltumatult edasi minna.
"Täie vastutusega kinnitan, et oleme juba mõnda aega analüüsinud ja teinud kalkulatsioone, kas sõltumatu ehitustöö Leedu territooriumil, vastavuses kõigi kohustustega, ei oleks ratsionaalsem ja kiirem, et tagada projekti elluviimine 2026. aastal," ütles Narkevic pressikonverentsil.
Ta kinnitas, et selline teguviis ei mõjutaks projekti tehnoloogilist terviklikkust.
Ministri sõnul ei ole Leedu huvitatud, et teiste riikide ettevõtted tuleksid tema territooriumile taristut rajama, vaid seda peaks tegema riigiettevõte Lietuvos Geležinkeliai (Leedu Raudtee).
Narkevic ei täpsustanud, kas Leedul on kavas projekti juhtivast kolme riigi ettevõttest RB Rail lahkuda.
Läti ja Eesti näevad Raid Balticu ellurakendamist enam integreeritult. Leedu tahab oma projektiosa teistest eraldi teostada ning soovib jätta ehitatud taristu haldamise Lietuvos Geležinkeliai ülesandeks.
Kolm Balti riiki on juba mõnda aega Rail Balticu teostamise üle vaielnud. Juba mitu aastat tagasi lahkunud RB Raili tegevjuht Baiba Rubesa kõneles projekti saatvast huvide konfliktist.
Praeguse Rail Baltica juhtimismudeli järgi on projekt vaid osaliselt tsentraliseeritud. RB Rail koordineerib selle elluviimist, uuringuid ning tasuvusanalüüse ja vastutab ka ühise standardi, elektrifitseerimise ja liikluskorraldussüsteemide juurutamise eest.
Taavi Aas: Rail Balticu projekt ei ole ohus
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Leedu avalduses pole midagi üllatavat ning kinnitas, et Rail Balticu projekt seetõttu ohus ei ole.
"Leedu on kogu aeg ajanud sellist poliitikat, et nad tahavad olla võimalikult iseseisvad. Tuleneb see tegelikult sellest, et nad tahavad väga selgelt, et nende transpordi infrastruktuur kuuluks ainult Leedule ja seda opereeriks Leedu riigiettevõte. See omakorda tuleneb sellest Kaliningradi probleemist neil. Selles pole midagi uut ega üllatavat. Muidugi tuleb selles avalduses näha ka seda, et Leedus on kohe-kohe tulemas valimised ja selles, et poliitikud enne valimisi selliseid tugevaid avaldusi teevad, pole ka midagi üllatavat," kommenteeris Aas ERR-ile.
"Tegemist on endiselt piiriülese projektiga. Riikides sees korraldab ju objekti ehitamist iga riik ise. Ka meil teeb objektide hankeid meie enda ettevõte - see on täiesti normaalne. Küsimus on ainult, kui palju Leedu osaleb katusorganisatsiooni töös, aga ma ei ole küll kuulnud, et nad kaaluksid sellest katusorganisatsioonist lahkumist," ütles Aas.
"Kindlasti oleks lihtsam, kui riigid omavahel koostööd teevad," vastas Aas küsimusele, ega projekti abikõlblikkus või eelarve löögi alla satu, kui Leedu oma idee teoks peaks tegema, ent lisas, et projekt kindlasti ohus ei ole.
Kasemets: Leedu ametlik seisukoht muutunud ei ole
Leedu ministri avaldus on seda vähem olukorda kuidagi muutev, et jätkuvalt peaksid kõik riigid hanked omal territooriumil ise läbi viima. Ja kõik hanked peavad tahes-tahtmata samamoodi vastama Euroopa hankenõuetele.
Lisaks on see siiani vaid Leedu transpordiministri arvamus.
"Täna Leedu ametlik seisukoht veel kuidagi ei ole muutunud. Komisjoni poolt on oluline, et ehitatakse ikkagi üks raudtee, mitte kolm või neli. Ehk missuguste tehniliste kriteeriumite alusel raudtee ehitatakse ja kuidas erinevate riikide raudteed omavahel ühilduvad, see peab olema täpselt ühesugune ja selle ikkagi paneb paika ühisettevõte RB Rail," kinnitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets "Aktuaalsele kaamerale".
Vaid selliselt on ka Rail Balticu valmis ehitamiseks Euroopa Liidu rahastus olemas.
Toimetaja: Merilin Pärli, Huko Aaspõllu, Merili Nael
Allikas: BNS, ERR