Parempoolsed valivad endale pühapäeval juhi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Parempoolsed (vasakult): Mihkel Kübar, Indrek Luberg, Kaido Kukk, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons
Parempoolsed (vasakult): Mihkel Kübar, Indrek Luberg, Kaido Kukk, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons Autor/allikas: Parempoolsed Facebook

Erakonnas Isamaa juulikuus asutatud Parempoolsete ühendus valib endale pühapäeval toimuval üldkoosolekul juhatuse ja esimehe. Parempoolsete üks asutajatest Indrek Luberg ütles ERR-ile antud intervjuus, et 11-liikmelisse juhatusse kandideerib 16 liiget.

Kas Parempoolsete üldkoosoleku toimumine ja selle aeg on nüüd selgunud?

Me otsustasime, et see toimub. Ja toimub sel pühapäeval kell 13 Proto avastuskeskuses.

Kui palju te sinna inimesi ootate?

Meil on liikmeid tänase päeva seisuga 175. Ja registreerimine käib tegelikult pühapäevani välja, lisaks mõned külalised. Nii et 100-150. Oleneb, kui palju siin koroonaolukorras julgeb kohale tulla. See teeb ka inimesi kindlasti ettevaatlikumaks.

Kas Helir-Valdor Seeder Isamaa esimehena on ka sinna oodatud, olete te teda kutsunud?

Mina isiklikult talle kutset saatnud ei ole, aga ma tean, et me oleme sellest rääkinud, et kogu erakonna juhtkonnale, eestseisusele läheb samamoodi kutse välja. Nii et kindlasti on oodatud.

Mis need põhiteemad üldkoosolekul on? Juhatuse valimine, juhatuse esimehe valimine?

Tegelikult ei vali üldkoosolek juhatuse esimeest, vaid üldkoosolek valib juhatuse ja siis juhatus enda seest valib hiljem esimehe. See ongi kõige olulisem punkt, miks me üldse kokku tuleme.

Kes juhatusse kandideerivad praeguse seisuga?

Praeguse seisuga kandideerib sinna 16 inimest. Kohti on üksteist, nii et konkurents on täiesti arvestatav. Erinevad erakonna liikmed.

Aga mismoodi juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe valimine välja näeb?

Selle kohta mingeid protseduure ette pole nähtud. See on lihtsalt meil põhikirjas kirjas, et juhatus valib selle enda hulgast. Kõigepealt küsitakse, kes on vabatahtlikud ja kas on kellelgi ettepanekuid kedagi veel üles kandideerima seada ja siis toimub hääletus.

Ennem ei ole mitte mingit teadmist selle kohta, kes juhatusse kandidaarivatest liikmetest soovivad juhatuse esimeheks saada?

Ei ole.

Kas Parempoolsete ambitsioonid ja eesmärgid on kuidagi ühenduse asutamisest alates vahepeal muutunud või konkreetsemaks läinud?

Ei ole. Meie eesmärk algusest peale on olnud ju mõjutada erakonna poliitilist suunda. Ja me oleme nende samade mõtete juures.

Kuidas te praegust Isamaa poliitilist suunda iseloomustaksite nüüd selle vahepealse aja jooksul?

Eks see on ka see põhjus, miks Parempoolsed üldse kokku tulid. On kerge rahulolematus selle praeguse suunaga. Meie hinnangul on Isamaa kaotanud eestvedava liidrirolli, mis tal on ajalooliselt olnud. Kõik suured algatused Eesti elus, mis on Isamaa juhtimisel ellu viidud, on kuidagi jäänud minevikku. Praegusel hetkel tundub, et me tegeleme pigem selliste mineviku teemadega. Meil ei ole uusi ideid ja uusi algatusi ja me ei seisa enam nagu parempoolse maailmavaate eest nii kindlalt, kui me seda varem tegime. Ja see ongi kõige suurem vastuolu praeguse suunaga, mida me tahaksime muuta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes mõni kuu tagasi lubas kindlat kärpimist avalikus sektoris, nüüd alles hiljuti ütles, et ulatuslikku kärpimist ei ole mõistlik teha. Kuidas te sellele vaatate?

Kui me räägime nüüd riigieelarvest, siis me selgelt pooldame tasakaalus riigieelarvet. On selge, et järgmise aasta riigieelarve peab natuke negatiivseks minema, aga sellest peab väga kiiresti üritama välja tulla. Kui siin rahandusminister plaanib mitmeaastast eelarve puudujääki, siis sellega me kindlasti ei saa nõus olla.

Mis on veel suunad, mille puhul te üritate mõjutada erakonna poliitikat?

Need on kõik need parempoolse poliitika alused. Avatus, uuendusmeelsus ja uute ideede mitte pelgamine. Ka mõnes mõttes riskide võtmine sellega, et kuidas Eesti majandust arendada, kuidas meid konkurentsivõimelisemaks muuta ja kuidas maailmas meie positsiooni tugevdada. Need on need teemad, mis on meil manifestis ära kirjeldatud. Et riik ei peaks nii palju sekkuma inimeste eludesse. Samuti tuleks toetada läänelikke väärtusi. Inimestele ei pea kõike ette ja taha kirjutama, kuidas midagi teha. Inimestele peab andma võimaluse ise mõelda ja otsustada ja hiljem ka vastutada.

Sellega läheb hästi kokku ka vahepeal natukene selgemaks saanud EKRE eestvedamisel läbi viidav rahvaküsitlus ja selle maksumus. Milline on Parempoolsete seisukoht selles küsimuses? Tegemist on ikkagi ka koalitsioonilepingus kokku lepituga.

Erakonna juht austab kindlasti ka koalitsioonilepet. Aga minu isiklik seisukoht ja ma usun, et ka enamuse Parempoolsete oma on see, et sellisel kujul rahvahääletuse korraldamine koos KOV-valimistega on kindlasti vale. Ja põhjus on just selles, et see tõmbab ära igasuguse tähelepanu ja sisulise arutelu kohalikelt teemadelt ja polariseerib valijad ühe teema ümber, mis tegelikult ei puutu absoluutselt kohalikesse valimistesse. Ja mis on juba ka perekonnaseaduses sätestatud. Selles mõttes ma arvan, et see referendumi korraldamine KOV-valimistega samal ajal on vale ja see võiks ära jääda.

Paljudel inimestel kindlasti on endiselt üleval küsimus, et kas ikkagi Parempoolsed soovivad lõppkokkuvõttes erakonnast lahku lüüa või seda üle võtta?

Ei. Erakonnas sees on hulgi erinevaid liikmeühendusi, neil kõigil on oma juhatused. See on täiesti normaalne praktika. Kui Parempoolsed oleksid tahtnud teha oma erakonda, siis me oleksime selle teinud. Meie eesmärk on ikkagi Isamaa viia tagasi sinna, kus on tema õige koht, ehk siis peaministri parteiks.

Aga vaadates Isamaa kohtade osakaalu parlamendis, on Isamaal valitsuses päris kõva positsioon.

Jaa, absoluutselt. Aga eks see tuleb sellest, et valitsuskoalitsiooni moodustamisel rakendati põhimõtet, et igast koalitsioonierakonnast tuleb võrdne arv valitsuse liikmeid. Kui me vaatame esindatust parlamendis, siis see on meil ikkagi ikkagi nõrgem, kui ta on kunagi olnud.

Aga selles mõttes praegune olukord ei ole justkui kurta?

Nojah, samas, kui me vaatame küsitlustulemusi, siis minna kohalike omavalitsuste valimistele vastu viie toetusprotsendiga on natukene kehv stardipositsioon. See ei peaks Isamaa reiting kindlasti olema.

Erakonna esimees ütleb selle peale, et Isamaa suudab alati ennast valimistel kriitilisel hetkel kokku võtta ja valimiste vahepealsel ajal Isamaa eesmärk ei olegi toetust koguda, vaid viia läbi erakonnale olulisi ja Eestile olulisi otsuseid, mis ei pruugigi tunduda laiale üldsusele populaarsed.

Jah. Seda juttu olen ka mina kuulnud. Mina ei jääks lootma unistuste täitumisele, vaid hakkaks juba praegu astuma selgeid samme selleks, et meie ideed leiaks inimeste seas rohkem toetust.

Millist tagasisidet te vahepealse aja jooksul Isamaa juhtkonna käest olete saanud?

Üldiselt vähe tagasisidet, aga see on olnud erinev. Mõned Parempoolsed on käinud sisulistel aruteludel, aga me oleme saanud tunda ka tõsist vastutöötamist ja isegi alusetut kriitikat ja süüdistamist. On olnud kõike. Aga ma loodan väga, et oma sisulise tegevusega suudame veenda ka skeptilisemaid erakonna liikmeid. See, mida me ajame, ei ole mingisugune võimuhaaramise katse, vaid see on tõesti siiras soov muuta erakonna poliitikat. Kõik liikmed on teretulnud meiega koos seda arutama, meiega liituma. Me oleme teinud ka siin koosistumisi erakonna erinevates osakondades, selgitanud inimestele oma vaateid, inimesed on küsinud kõikvõimalikke küsimusi. Ma loodan, et see selgitustöö kannab vilja ja see mõningane vastureaktsioon laheneb ära.

Millal on Isamaa järgmine üldkogu?

Ta on enne kohalikke valimisi.

Kas järgmine eesmärk oleks Parempoolsetel kandideerida üldkogul Isamaa juhatusse ja võtta seal võimalikult palju kohti?

Ma ei kujuta ette, kas näiteks Isamaa naisühendus nüüd mõtleb nii, et katsume üldkogul nüüd suruda võimalikult palju naisi sinna juhatusse.

Aga kas Parempoolsed mõtlevad nii?

Parempoolsete eesmärk ei ole Isamaas võimu haarat. Loomulikult meie liikmed kandideerivad juhatusse, see on selge. Me oleme täpselt samasugused erakonna liikmed nagu kõik teised. Aga samas, noh, mõtlen täpselt nii nagu teiste ühenduste puhul, ma ei näe, miks Parempoolsed peaksid olema kuidagi teistmoodi meelestatud või kujutama endast mingisugust ohtu.

Ma loodan, et kui meil õnnestub oma ideid erakonna sees laiapindselt tutvustada ja toetust saada nendele, siis meie liikmetel läheb kõikidel valimistel ka KOV-valimistel hästi. Aga me kindlasti ei hakka, ka KOV-valimiste kontekstis, kuidagi ennast Isamaast eristama. Me läheme KOV-valimistele välja ikka ühtse Isamaa nimekirjaga, kus reklaami peal on kirjas Isamaa, mitte ei ole turu ees kaks telki kõrvuti, kus ühes on Parempoolsed ja teises Isamaalased.

Juhatusse kandideerivad

Henrik Aavik, Argo Annuk, Anne Eenpalu, Joakim Helenius, Tõnis Kons, Mihkel Kübar, Kaido Kukk, Andero Laur, Indrek Luberg, Georg Männik, Tiit Naber, Sigrid Nuutre, Aleksander Oksmann, Birgit Remiküll, Igor Širai, Kristjan Vanaselja ja Priit Värk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: