Riik tugevdab kaitseminister Jüri Luige (Isamaa) sõnul oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega, personalikulusid 2021. aastal ei suurendata.

46 miljonit eurot lisatakse täiendavalt 2022. aastal riigi kaitseinvesteeringute programmile (KIP), mis säilib kogu riigieelarvestrateegia perioodi vältel tänases mahus, 20 miljonit eurot aastas.

Kaitseministeerium teatas teisipäeval, et valitsuse eraldatud lisarahastuse eest hangitakse lisaks riigikaitsearengukavas 2017-2026 planeeritud võimetele ka pikamaa rannikukaitsesüsteem, mis võimaldab mõjutada potentsiaalset vastast terve Eesti ranniku ulatuses.

Asko Kivinuk ütles ERR-ile, et see sisaldab rannakaitselahenduse mitut osa, ehk ka meremiine ja pealveetõrjet ehk laevavastaseid rakette. "Ma usun, et mõlemad võimed on võimalik selle summa eest (46 miljonit - toim.) hankida," ütles Kivinuk.

"Praegu täpsustab merevägi paari nädala jooksul rannakaitse võime miinimumvajadust, mis efekti ja kuidas nad soovivad ranniku kaitsel saavutada. Selle raames analüüsitakse erinevate rakettide parameetreid ja nende laskekauguseid. Kui me saame selle vajaduse teada, siis me oskame ka täpsemalt öelda, et mis, mis see asi meile maksma läheb," rääkis Kivinuk.

"Tõenäoliselt praegu istuvad vastava erialaharidusega ohvitserid koos, kes rannikujoone peale joonistavad ringikesi, et selgitada välja laskeulatusi ja analüüsivad seda, millised on kõige paremad võimalused tervet rannikujoont ära kaitsta," selgitas Kivinuk.

Küsimusele, mitme aastaga saavutaks rannikukaitsesüsteem Eesti täieliku lahingvõime, vastas Kivinuk, et heidutusefekti tagab juba esimene tarne, milleks on tõenäoliselt miinid. Ta rääkis, et rakettide lõplikud tarned võivad aega võtta kuni 36 kuud, aga mingi osa rakettidest on võimalik saada ka 24 kuuga.

"See, kuidas ta nii-öelda täisvõimeks kujuneb, sõltub juba sellest, kuidas ta integreeritakse tänase kaitseväe erinevate üksustega," lausus Kivinuk.

Seda, milliseid lisainvesteeringuid rannakaitse nõuab, näiteks hoolduse, mehitatuse, hoiustamistingimuste ja lisatarvikute näol, on täna veel Kivinuki sõnul raske öelda.

"Meremiinide puhul ei ole väga keerulised hoiustamistingimused, kuna nad nagunii ongi ekstreemsete tingimuste jaoks loodud. Sisuliselt neid võib konteineris palja taeva all hoida kuskil ohutus kohas.. Aga rakettide puhul on see natukene erinev, kuna raketid on täna ikkagi suhteliselt tipptehnoloogiaga. On rakette, mis näiteks esimesed kümme aastat ei vaja üldse mingit hooldust, on kaugemate laskeraadiusega raketid, mille elutsükli kulu võib olla kuni pool raketihinnast, ehk siis seesama 30 aastat võib maksta peaaegu poole raketi hinnast. Et kui üks rakett maksab kaks miljonit, siis see 30 aastat läheb maksma umbes miljoni," sõnas ta.