"Oleme olnud Euroopa Liidu vahendite kaasamisel väga edukad ja saanud nii äsja lõppenud kui eelmises taotlusvoorus Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära – 75 protsenti," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressiteates.

Kokku on Elering kaasanud energiataristu projektidesse üle 700 miljoni euro Euroopa Liidu (EL) vahendeid, mis on Eestile tulnud lisaks üldistele EL-i toetustele.

Eraldatud raha kasutab Elering eelkõige sünkroonkompensaatorite rajamiseks. Ettevõttel on käimas riigihange kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks vastavalt Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde. Hanke pakkumiste tähtaeg saabub oktoobri teises pooles.  

Sama otsusega rahuldas Euroopa Komisjon ka Läti, Leedu ja Poola taotlused sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastamiseks. Suurima toetuse saavad Leedu ja Poola uue elektriühenduse Harmony Link rajamiseks Läänemerre. 

Nelja riigi süsteemihaldurid kavatsevad esitada EL-i järgmisesse eelarveperioodi veel ühe sünkroniseerimisega seotud investeeringute kaasrahastuse taotluse, et kaasata EL-i vahendeid ka elektrisüsteemi juhtimis- ja infosüsteemide kaasajastamiseks. 

Baltimaade ja Poola riigi- ja valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitasid reedesel kohtumisel pühendumust Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi sünkroniseerimisele Mandri-Euroopaga aastal 2025.

Peaminister Jüri Ratas avaldas heameelt, et Euroopa ühendamise rahastu komitee otsustas neljapäeval eraldada Balti riikidele ja Poolale Euroopaga elektrisüsteemide ühendamise lõpule viimiseks kokku 720 miljonit eurot.

"Baltimaade elektrivõrkude ühendamine Mandri-Euroopa võrkudega Poola kaudu suurendab Eesti, Läti, Leedu ja Poola energiajulgeolekut ning aitab saavutada roheleppe eesmärke," sõnas peaminister.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Kahes rahastusvoorus Eleringile eraldatud toetuse kogumaht on 196 miljonit eurot ning projektide kogumaht hinnanguliselt 261 miljonit eurot. Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks. Liinide rekonstrueerimise tööd algavad järgmisel aastal. 

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused olema lõppenud 2025. aasta lõpuks. Praegu on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk.

Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.