Valitsus leevendas Eestisse saabumisel eneseisolatsiooni jäämise nõudeid
Valitsus leevendas reedel oluliselt koroonaviiruse tõrjeks rakendatavaid reisimispiiranguid: edaspidi tuleb eneseisolatsiooni jääda vaid inimestel, kes saabuvad Eestisse riikidest, mille nakatumisnäitaja on üle 50 või Eesti vastavast näitajast üle 1,1 korra kõrgem.
Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 25 inimese 100 000 elaniku kohta, teatas valitsus.
"Juhul kui riigi nakatumisnäitaja on 25 ja 50 vahel, sõltub eneseisolatsiooni jäämine asjaolust, kas see on madalam või kõrgem kui 1,1-kordne Eesti näitaja. Kui nakatumisnäitaja on Eesti määrast väiksem, eneseisolatsiooni jääda ei tule, kui suurem, siis rakendub kahenädalane isolatsioonikohustus," seisab valitsuse teates.
Juhul kui Eestisse tullakse riigist, kus nakatumisnäitaja on 50 ja rohkem 100 000 elaniku kohta, tuleb igal juhul jääda eneseisolatsiooni.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERR-ile, et välisministeerium avaldab jätkuvalt igal reedel nimekirja, millistest riikidest järneval nädalal eneseisolatsiooni kohustus kehtib.
"Kuldreegel on see, et kõigi riikide puhul, kus nakatumisnäitaja on alla 25, võite olla kindel, et sealt tulles eneseisolatsiooni kohustust ei ole isegi siis, kui Eesti näitaja peaks langema alla 25. Ja samuti riikide puhul, kus see näitaja on üle 50, kehtib kindel reegel, et sealt tulles on eneseisolatsiooni kohustus. Ja nende riikide puhul, mis on 25 ja 50 vahemikus, kehtib Eesti 1,1-kordne nakatumise taseme koefitsent," selgitas Kiik.
Endiselt jääb kehtima Balti riikide ja Soome vaheline vaba liikumine
Eneseisolatsiooni kohustuse piirmäära üldise tõstmisega tõstab valitsus ka Lätist, Leedust ning Soomest saabuvate inimeste eneseisolatsiooni jäämise piirmäära praeguse 25 pealt 50 peale.
"Kõige tähtsam muutus on see, et senise süsteemiga oleks pidanud esmaspäevast hakkama kehtima karantiin Soome ja Läti suunal, kuna nende viirusetase on süsteemis kerkinud üle 25 näitühiku. See kindlasti valitsuse hinnangul ei olnud mõistlik," selgitas välisminister Urmas Reinsalu "Aktuaalsele kaamerale".
"Selle muudatusega tagatakse, et säiliks varasemalt kehtinud põhimõte, mille järgi tohib nendest riikidest Eestisse tulla töötama, õppima, arsti juurde, osalema vältimatutel perekondlikel sündmustel või transiidi eesmärgil," teatas valitsus.
Kiik ütles, et jätkuvalt jääb kehtima ka lennujaamas ja sadamas testimine, millega on võimalik eneseisolatsiooni vabastust saada.
"Jätkuvalt on jõus ka võimalus vältimatu vajaduse korral lennujaamas ja sadamas testimise puhul tööellu naasta ehk kõigile, kes saabuvad riikidest üle 50 näitajaga, on võimalik negatiivse testi korral tööellu naasta ja kahe testi puhul nädalase vahega saada eneseisolatsiooni vabastus," selgitas minister.
Enamikku Euroopa riikidesse saavad eestlased vabalt reisida.
Valitsuse poolt reedel tehtud eneseisolatsiooni jäämise nõuete muudatused hakkavad kehtima alates 12. oktoobrist.
Kehtestati ka Valga-Valka erand
Alates 12. oktoobrist ei laiene eneseisolatsiooni kohustus piiriületuse järgselt nendele haigustunnusteta inimestele, kes elavad Valga või Valka linnas ning kes oma igapäevasel Eesti-Läti piiriületusel liiguvad nende omavalitsuste piires. Isolatsioonikohustusest loobumine võimaldab piiriäärses kaksiklinnas säilitada tavapärase elukorralduse. Erand kehtib mõlema riigi nakatumisnäitajatest sõltumata.
Riikide nakatumisnäitajatega andmeid uuendatakse kord nädalas välisministeeriumi koduleheküljel. Eesti nakatumisnäitaja kordaja 1,1 lubab 10-protsendist kõikumist, mis on vajalik selleks, et välistada riikide näitajate nädalasisestest muutustest tingitud ümberarvestamist.
Eneseisolatsiooni päevade arvu arutatakse järgmine nädal
Sotsiaalminister ütles, et eneseisolatsiooni päevade arvu vähendamine 14 pealt kümnele tuleb arutlusele järgmise nädala teisipäeval. Selleks ajaks annab teadusnõukoda oma seisukoha ning terviseamet ülevaate, millistes riikides on praegu eneseisolatsiooni nõue kümme ning millistes 14 päeva.
"Ka tuleb vastata küsimusele, kas 14-päevaselt kümnele lühendamine kehtib nii välismaalt saabudes kui ka lähikontaktsetele või ainult välismaalt saabumise puhul," lisas Kiik, öeldes, et nakatumise risk lähikontaktsete seas on kõrgem kui neil, kes välismaalt tulevad.
Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu ettepanekut ühtlustada reisimisega seotud üldpõhimõtteid
Euroopa Liidu Nõukogu soovitab liikmesriikidel võtta kasutusele värvikoodidega riskikategooria kaart, mis aitab ühtlustada reisimisega seonduvat. Soovitus näeb ette, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hakkab iganädalaselt avaldama riskipiirkondade kaarti, kus EL-i piirkonnad on tähistatud vastavalt nende riskitasemele kokkulepitud kriteeriumide ja värvikoodi alusel. Liikmesriigid saavad neid andmeid kasutada otsuste tegemisel viiruse tõkestamiseks liikumispiirangute kehtestamisel. Ühesuguste alusandmete kasutamine on oluline eeltingimus riikide lähenemiste ühtlustumisele.
Väljapakutud värvikoodide skeem näeb ette, et kui liikmesriigi haigestumise määr on alla 25 inimese 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval ja positiivsete testide määr on alla nelja protsendi, siis liikumispiiranguid sellesse riiki reisimisel ei ole.
Eesti nõustub sellise lähenemisega ja kehtestab ka siseriiklikus õiguses selle riikide haigestumisnäitaja (haigestunuid vähem kui 25 inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul) määraks, kus inimesel eneseisolatsiooni kohustust Eestisse tulles ei teki.
Euroopa Liidu Nõukogu väljapakutud värvikoodide skeemis on veel oranž, punane ja hall värv, mis kõik tähistavad haigestumise määra või testimise ulatust. Nende puhul saavad liikmesriigid ise kehtestada eneseisolatsiooni nõudeid või võtta kasutusele muid usaldusmeetmeid, lähtudes iga riigi kohalikest oludest.
Nõukogu soovitustes nähakse ette ka ühtne reisija ankeedi vorm, mida võimalusel arendatakse elektroonsel kujul. Samuti kutsutakse üles riike tihedalt koostööd tegema testimise, sealhulgas testitõendite õigsuse kontrolli teemal ja lepitakse kokku võimalikest piirangumeetmetest teistele riikidele, sidusrühmadele ja avalikkusele eelneva teatamise kord.
Eesti leiab, et ELi Nõukogu soovituse heakskiitmine aitab kaitsta ELi kodanike tervist ja heaolu viisil, mis ei pärsi põhjendamatult liikumisvabadust ning säilitab siseturu maksimaalse võimaliku toimimise. Ühtseid reegleid on üle Euroopa nii inimestel kui ettevõtetel lihtsam järgida. Oluline on, et soovitus jätab igale liikmesriigile piisavalt paindlikkust piirangute tegemise otsustamiseks.