Põllumajandusministri, rahandusministri ja eurosaadiku ametit pidanud praegune riigikogu saadik Padar rääkis saates "Otse uudistemajast", et kui tema pidas eelmise majanduskriisi ajal rahandusministri ametit, oli vaja teha kärpeid, et tagada võimalused eurotsooniga liitumiseks. Praegust laenamist ta halvaks ei pea, kuid näeb, et laenuraha kulutatakse valedele asjadele.

"Olud on erinevad. Tollal oli ääretult oluline meil oma rahanduslik usaldusväärsus taastada," sõnas Padar. "Selgelt olime läinud liiga optimistlikuks, meie eelarvekulud olid läinud liiga optimistlikuks ja see vajas õige radikaalselt lähenemist," nentis ta.

Toona oli vaja minna üle Eesti kroonilt eurole ja tagada üldine makromajanduslik põhi, olid hirmud eurole üle minekul selle kursi ja ka krooni devalveerimise osas.

"Kui tuua olustikku üle tänasesse, siis üldiselt on tunne, et suurem riigieelarve revisjon käib kümneaastaste vahedega," rääkis Padar ja lisas, et tema sõnul oleks oluline seda olnud teha ka selle eelarve menetlemisel.

Padari sõnul sõltub laenu võtmise vajadus sellest, milleks seda kulutatakse ning laenu võtmine ise pole tabu. "Küsimus on alati selles, et mis selle laenurahaga tehakse," nentis Padar. Võimalikult palju on tavaliselt Eestis kaetud siseriiklike ressursside ja Euroopa Liidu rahadega.

Põllumeestel pole põhjust uue riigieelarvega rahul olla

"Põllumehed peaksid olema väga selgelt rahulolematud," ütles Padar. Põllumajandusvaldkonnale küsiti eelarveläbirääkimisel 60 miljonit eurot lisaraha, sellest ei saadud aga midagi.

Padari sõnul on eelarvearutelude käigus olnud tunda valitsuse kättemaksuhõngu põllumeeste vastu, kuna põllumehed on praktilistel põhjustel olnud valitsuse vastu kriitilised. "See on uus suhtumise muutus, kus läbi riigieelarve proovitakse teatud ühiskonnagruppidele kättemaksu sooritada," rääkis ta.

Padari sõnul ei olnud näiteks Ukraina tööliste riiki pääsemise piiramine põhjendatud. "See ei olnud mitte millegi muuga motiveeritud kui poliitilise kapriisiga," ütles ta.

"Keegi ei kahtlegi selles, et meie omaenda inimestele tuleb anda võimalikult palju tööd ja võimalusi, aga sellest üksinda ei piisa ja selleks, et Eesti põllumajandus saaks olla konkurentsivõimeline, tuleb kõigele sellele, mis puudutab tööjõudu, läheneda mõistlikult ja arukalt. Sellele ei saa läheneda kuidagi ülepaisutatult natsionalistlikult," lisas ta.

Padar aga nentis, et eelarve arutelude käigus, kui eelarve jõuab valitsusest riigikokku, siis need muudatused, mida seal saab teha, on kosmeetilised ja põhimõtted on juba paika seatud.  

Eraelulisi küsimusi referendumile panna ei saa

"Tundub, et selle valitsuse puhul on tänapäeval kõige põhimõttelisema kriisiga tegemist, kus osapooled päriselt ei tea, mida homne päev toob," ütles ta.  

"Valitsuse koospüsimise huvides lastakse ellu referendum, läbi mille hakatakse otsustama inimeste eraelulisi küsimusi, nagu seda on abielu," märkis Padar, lisades, et see kõlab väga halvasti.

Padar märkis, et kui referendum peaks järgmisel aastal toimuma, siis selle tulemuseks on erinevate osapoolte eskaleerumine ning ühiskonnas tekitatakse veel suurem konflikt. "Peaminister peaks mõtlema, kas ta tahab oma nime siduda sellega," lisas ta.

"Referendumil saab küsida, kas me tuumajaama tahame või mitte, mitte sekkuda inimeste eraeludesse," märkis Padar. Tema sõnul saab sellest parema positsiooni vaid EKRE ning ühiskonnana langeb Eesti tagasi, mitte ei liigu edasi.  

Tema sõnul on kurb, et peab tegema selle küsimusega ja kõrvale jäävad muud olulised asjad, mis vajaksid tähelepanud. "See peab saama normiks, et kedagi ei ahistata, kedagi ei kiusata," lisas ta.

"Selle asemel, et pakkuda välja võimalusi või lahendusi, kuidas Eesti elu edendada, toome üles teemasid, mis Eesti elu edendamist pärsivad. Nii see on ja selgelt peaministril on antud olukorras suur sisekaemuse koht," ütles ta.

Padar märkis, et SDE on opositsioonis proovinud anda endas parimat, samuti ka erakonna esimees. "Indrek Saar on teinud kindlasti parimat ja selge, et oma võimaluste piires ja oma südametunnistust järgides," ütles ta.

Padari sõnul ei oleks ka valitsuse lagunemisel matemaatika, mis võimaldaks uusi koalitsioone, sotside suhtes sõbralik ning kõige tõenäolisemalt võiks uus koalitsioon sündida Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.

Mart Helme väljaütlemistes on tema hinnangul osa nii emotsionaalsusel kui pragmaatilisusel, kuna Helme teab, et emotsionaalsed väljaütlemised toovad tähelepanu. "Ma isiklikult olen seisukohal, et see on väga lühike tee," lisas Padar. "Olgu mu häältesaak kehvem, aga labaselt ma paugutama ei lähe."