Valgevenes algasid opositsiooni ultimaatumi järel streigid
Esmaspäeval täitus Valgevene opositsiooni esitatud ultimaatumi tähtaeg, misjärel algasid riigis streigid. Opositsioonil ei õnnestunud siiski saavutada üldist tööseisakut.
Valgevene opositsiooni üks liidreid Svajtlana Tsihhanovskaja nõudis oktoobri keskel esitatud ultimaatumis presidendivalimiste võltsimise järel uuesti võimule jäänud Aleksandr Lukašenkolt 25. oktoobriks teadet võimult lahkumisest, miilitsavägivalla lõpetamist ja poliitvangide vabastamist. Valgevene võimud nõudmisi ei täitnud, misjärel pidid esmaspäeval algama opositsiooni lubatud üleriiklikud streigid ja meeleavaldused.
Valgevene meedia teatel on küll paljudes riiklikes suurtehastes väiksemaid tööseisakuid, aga riigi peaministri pressiesindaja kinnitusel jätkavad tehased siiski tööd. Meedia teatel peeti hommikul streigikoosolekuid Grodno väetistetehases, Minski traktoritehases ja ratasveokite tehases, Minski elektrotehnikatehases - kokku rohkem kui sajas ettevõttes.
Samuti teatasid mitmed eraettevõtted töö peatamisest esmaspäeval.
Valgevene tööstusminister Pjotr Parhomtšik tunnistas "teatud lainetust" ettevõtetes, kuid kinnitas, et töö jätkub tavapärasel viisil.
Minskis tavapärased meeleavaldused
Tsihhanovskaja kutsus inimesi lisaks streikidele korraldama ka teeblokaade ning sulgema töökohti ning peatama avaliku sektori teenuste kasutamise.
Portaali Vaba Euroopa teatel oli esasmpäeval näha inimesi Minski linnatänavail marssimas ja inimkette moodustamas.
Reutersi teatel olid esmaspäeva hommikul riigi pealinnas Minskis paljud söögikohad ja poed suletud, tudengid keeldusid õppetööst ning tulid koos tavapärase esmaspäevase pensionäride meeleavaldusega tänavatele marssima.
Juba on julgeolekujõud inimesi kinni võtnud, nende täpne arv on teadmata. Pealinnas eile toimunud suurmeeleavaldusel osales üle 100 000 inimese, kelle vastu kasutas miilits pauk-granaate ja kummikuule.
Reutersi hinnangul võivad streigid, kui need tõhusalt käivituvad, tuua uue arengu 9. augusti presidendivalimiste võltsimise järel vallandunud opositsiooni ja võimude vastasseisus. Streigid näitavad, kui tugev on opositsiooni toetuspind riiklikes ettevõtetes. Korra on streigid neis juba toimunud, kuid siis suutsid võimud need oma survega summutada ning palgast ilmajäämise ohus olevad töölised tagasi tööle saada.
Tsihhanovskaja: streik algas aktiivselt
Opositsiooniliider Tsihhanovskaja leidis esmaspäevaseid arenguid kommenteerides, et väljakuulutatud streigid on alanud "väga aktiivselt". "Täna algas rahvuslik streik, algas väga aktiivselt," rääkis Tsihhanovskaja opositsiooni sotsiaalmeediakanalis. Tema sõnul osaleva tööseisakus meedikud, kõrgtehnoloogiate park, tudengid ja eraettevõtted.
"Tegemist on uskumatu solidaarsusega," ütles ta.
Tsihhanosvskaja rääkis ka Valgevene streikijatele avaldatavast solidaarsusest mujal maailmas ning tõi näiteks nende toetuseks kogutud seitse miljonit dollarit. Tsihhanovskaja sõnul on esmaspäevased streigid "alles algus".
Kohalik ajakirjanik: streikide käiku on veel raske prognoosida
Suurtes Valgevene ettevõtetes töötab keskmiselt kuni kümme tuhat inimest. Esmaspäeval streikisid vaid mõned sajad neist.
"Keegi ei lootnud ega oodanud tõelist suurt streiki, mis paralüseeriks kogu Valgevene majanduse. Ja seda ei toimunudki. Kuid toimusid päris massilised kohalikud streigid. Väga aktiivselt streikisid täna ka üliõpilased. Miilitsa eriüksus, kes tuli neid laiali ajama, läks niisama ära, sest tudengeid oli liiga palju, mitusada," rääkis "Radio Svoboda" poliitiline vaatleja Vitali Tsyhankou ERR-ile.
Miilits võttis esmaspäeval kinni üle 500 inimese - nii töölisi kui ka üliõpilasi. Lukašenko lubas ka vallandada streikide organisaatorid ja osalejad.
Olukord meenutab esimest streigilainet, mis toimus Valgevenes augustis kohe pärast presidendivalimisi. Siis vaibus streigiliikumine paari nädalaga.
"Streigiliikumise esimene laine oli augustis, kohe pärast valimisi, kui paljud tehased peatasid emotsionaalsel taustal töö mõneks päevaks, kui Lukašenko teatas, et sai üle 80 protsenti häältest. Täna on aga raske öelda, kui suureks see streigiliikumine paisub, kas enamus töölisi hakkab streikima aktiivselt või see jääb ikka lokaalseks mastaabiks - nagu täna, kui osa töölistest loobus tööle minemast, kuid teised neid ei toetanud. Olukord muutub pidevalt ja kokkuvõtte saab teha natuke hiljem," rääkis Tsyhankou.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Interfax, TUT.by