"Välisilm": Lukašenko püüab opositsiooniga manipuleerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/REUTERS/Tut.By

Valgevene liider Aleksandr Lukašenko on hakanud opositsiooniga manipuleerima, üritades neid omavahel tülli ajada ning rahvaliikumist tasalülitada, edastas "Välisilm.

Nädala eest leppisid Euroopa Liidu välisministrid kokku sanktsioonide kehtestamises nüüd ka konkreetselt Aleksandr Lukašenkole. Pariisi Mona Lisat vaatama või Münchenisse vorstikesi sööma Valgevene liider enam ei pääse. Sanktsioonid on küll sisuliselt sümboolne samm, kuid sümbolina väga selge sõnumiga.

"Uute nimede lisamine (sanktsioneeritute) nimekirja, mille Euroopa Liidu Nõukogu oma viimasel kohtumisel heaks kiitis, on vastuseks Valgevenes arenevale olukorrale. Eile, pühapäeval (11. oktoobril - toim.), nägime me taas, kuidas meeleavaldajatele ebaproportsionaalselt karmilt vastati. Valgevene ametivõimudelt ei ole tulnud mingit signaali mis tahes liiki vestlustes või kõnelustes osalemiseks, ega ole nõustutud OSCE missiooniga," rääkis Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell.

Lukašenko kohtus samal ajal hoopiski opositsiooni esindajatega KGB vanglas, et pakkuda neile põhiseaduse reformi. Kaks opositsiooni juhtfiguuri lasti vabadusse. Ühele neist, presidendikandidaat Viktor Babariko toetusmeeskonna liikmele, ärimees Juri Voskressenskile anti ülesanne valmistada ette põhiseaduse muutmise ettepanekud. Ühtlasti peab ta välja pakkuma, millised vangistatud opositsionäärid lasta vabadusse ja millised mitte, pidades silmas nende ohtlikkuse astet ühiskonnale.

Kriitikute hinnangul ei peaks opositsioon hetkel põhiseadusega üldse tegelema, kuna nii võidaks Lukašenko vaid aega ning kõnelustesse laskumine legitimeeriks Lukašenko võimu. Ja kuidas saab üks opositsiooni esindaja otsustada, kes pääseb vanglast, kes mitte, ilma, et ta ei teeniks ära oma saatusekaaslaste vihkamist, sest õige vastus saab ju olla vaid, et pääsema peavad kõik.

Mil määral õnnestub Lukašenkol opositsiooniga manipuleerida, näitab aeg. Fakt on, et meeleavaldused ei ole enam nii rahvarikkad ja protestijate vastu on lubatud kasutada ka tulirelvi.

"On ilmne, et nad üritavad Valgevenet uputada 1990. aastate kaosesse, sundida meid läbima värvilisi revolutsioone kogenud vabariikide kurba rada. Siseministeeriumi nimel teatan, et me ei lahku tänavatelt ja tagame riigis korra. Sisekaitseasutuste töötajad ja sisevägede kaitseväelased kasutavad vajadusel ka erivahendeid ja sõjaväerelvi,"sõnas Valgevene siseministri asetäitja Gennadi Kazakevitš 12. oktoobril.

Appi Lukašenkole on tulnud ka Valgevenes möödunud nädalal toimunud iga-aastased rahuvalvevägede sõjaväeõppused Purunematu Vennaskond 2020, millest võttis osa enam kui 900 sõdurit ja 120 väeosa Valgevenest, Venemaalt ja Kesk-Aasia endistest Nõukogude liiduvabariikidest. Puudus vaid Armeenia, kuna neil käib oma sõda.

"Harjutuste eesmärk on ka radikaalsete elementide, sealhulgas kohaliku kogukonna rühmituste, ebaseaduslike relvastatud rühmituste ja kurjategijate vastu astumine, kes võivad siin viibida ja olukorda mõjutada," selgitas õppuste staabiülem Vladimir Belõi.

"Mis puutub kollektiivsesse julgeolekulepingusse, siis augustis siin ilmnenud sündmused ja reaktsioon nendele sündmustele üle kogu Venemaa Föderatsiooni tõestavad, et see on väga oluline organisatsioon ja me peame seda arendama. Ja kui ma Putiniga vestlesin, ütlesin talle, et nüüd saame me aru, mida kollektiivse julgeolekulepingu organisatsioon endast kujutab ja miks me seda vajame," ütles Valgevene liider Aleksandr Lukašenko.

Kõige selle juures on imekspandav, et nii palju suudab Minskis ja Moskvas ärevust tekitada Leedus resideeruv Svjatlana Tsihhanovskaja, kes pole ehk kõige karismaatilisem ja jõulisem opositsioonijuht, kuid nagu näha, piisab ka lihtsalt tema olemasolust.

"Vaadake, kellega Macron ja Merkel praegu kohtuvad, kuidas nad tervitavad Svjatlana Tsihhanovskajat ja keegi ei pööra tähelepanu faktile, et see on sekkumine Valgevene siseasjadesse," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Reedel kohtus Tsihhanovskaja Leedus Kanada välisministriga. Valgevene kuulutas aga samal ajal opositsiooniliidri rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

"Esimese asjana ütlesime ja me tegime seda väga varakult, et need valimised olid pettus. Need ei esindanud inimeste vaba tahet. Teiseks ütlesime ka, et me ei tunnusta härra Lukašenkot Valgevene rahva seadusliku juhina," ütles Kanada välisminister Francois-Philippe Champagne.

"See ei mõjuta mind. Jätkan võitlust selle režiimiga ja pärast meie võitu kustutatakse kõik need süüdistused," sõnas Tsihhanovskaja.

Kuidas see kõik lõpeb, on tänamatu ennustada. Pole aga võimatu, et kui tulevadki uued presidendivalimised, siis enamus hääletab ikkagi taas Lukašenko poolt.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: