Hans Väre: haridusministri isiklik koolibuss ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Haridusministri töö on loomulikult palju pingelisem kui meil, lihtsurelikel, kuid tema 5662 euro suurust palka arvestades on tal ka oluliselt rohkem võimalusi endale abikäsi palgata. Isikliku raha eest, mitte riigi raha eest, sedastab Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.

Mailis Repsi võiks ilma igasuguse irooniata nimetada kangelasemaks, kui sellel tiitlil nii kõva nõukogude mekki juures ei oleks. Tõsi küll, kangelasema ordeni saamiseks pidi naisel olema vähemalt kümme last ja Repsil on neid kuus, kuid kui panna siia juurde ülipingeline ministriamet, erakonnapoliitika ajamine ja tõik, et Reps kasvatab lapsi üksikemana, peaks sügava kummarduse tegemiseks rohkem kui põhjust olema.

Kuue lapse logistika korraldamine on omaette vägitükk. Kahtlemata pole seda ministritöö kõrvalt üksinda teha võimalik. Ja nagu Õhtuleht sel nädalal päevavalgele tõi, Reps ei teegi seda üksi. Kui just mitte iga päev, siis igal juhul pigem reegli kui erandina, sõidutab ministri lapsi ministeeriumi autojuht. Kui vaja, käib too isegi poes.

Lisaks tuli Õhtulehe artiklist välja, et haridus- ja teadusministeerium on soetanud ministrile kaks ametiautot: ühe tavalise sõiduauto ja teise üheksakohalise väikebussi, kuhu kogu pere ära mahub. Korra, nagu ka minister Reps ise tunnistab, on ta ametiautoga isegi Horvaatias puhkusel käinud.

On täiesti normaalne, kui ministri ametiauto eest makstakse erisoodustusmaksu, nii et ta võib sellega õhtul koju ja nädalavahetusel suvilasse sõita, sest tippjuhtide tööpäevadesse satub sageli kaheksast tunnist väljapoole jäävaid kohustusi. Pole mingi patt seegi, kui minister tööle sõites lapse kooli viib. Ent Repsi juhtum on sellest kõigest kaugel ja tema selgitused pole tõsiseltvõetavad.

Iga mõistlik inimene saab muidugi aru, et alati võib ette tulla ootamatuid olukordi, aga ootamatu pole see, kui autojuht peab lapsi sõidutama rohkem kui ministrit. Kui haridusministeerium tahab pakkuda koolibussiteenust, peab ta seda tegema kõigile lastele, mitte ainult ministri omadele.

"Ministriametis on mul ülipikad tööpäevad koos pingelise logistikaga, mis ei võimalda alati isikliku autoga lapsi lasteaeda ja kooli viia või neile järele minna," kirjutas Reps artikli kommentaariks sotsiaalmeediapostituses. "Ma olen väga tänulik oma autojuhile, kes on olukorda mõistnud ja ühitanud neid käike, et mul oleks võimalik ministrina tõhusamalt tööd teha."

Tehkem see kohe selgeks. Ministri autojuht ei "mõista" olukorda, kui minister ütleb talle, et on vaja lapsed koolist ära tuua. See on tema jaoks töökorraldus. Korraldus, mida minister anda ei tohiks. Kui autojuht teeb seda tööajal, siis ei täida ta oma tegelikke, lepingus ja tööjuhendis fikseeritud kohustusi.

Ministri töö on loomulikult palju pingelisem kui meil, lihtsurelikel, kuid tema 5662 euro suurust palka arvestades on tal ka oluliselt rohkem võimalusi endale abikäsi palgata. Isikliku raha eest, mitte riigi raha eest.

Mailis Repsi vabandused on nii nõrgad, sest tegelikult ei saagi tema tegu välja vabandada. Parema puudumisel on nii Reps kui peaminister Jüri Ratas süüdistanud ajakirjandust Repsi laste kaudu ründamises, aga see on tegelikult üks halvemaid argumente, mida nad välja tuua saaksid.

Kui Õhtulehe ajakirjanikud jälgisid ministri autojuhti ja ametiautot, ei olnud nende süü, et too võttis ühtelugu peale Repsi lapsi. See oli Repsi otsus. Kui Reps ei tahaks lapsi oma poliitilise rolliga siduda, ei paneks ta kaunist perepilti Facebookis oma ametliku poliitikulehe kaanefotoks. Ajakirjandus on alati väga ettevaatlik, kui jutuks tulevad mõne poliitiku lapsed, aga väga raske on rääkida sellest, kuidas minister on teinud riigi palgal olevast autojuhist lapsehoidja, ilma lapsi mainimata.

See lugu ei ole aga ainult ühe ministri valedest otsustest, vaid meie üldisest poliitkultuurist. Kui tegu oleks üksikjuhtumiga, astuks minister ametist tagasi ning jätkuks Euroopalik normaalsus, kus riigi asju aetakse riigi raha eest ja eraasju oma raha eest.

Jüri Ratase kiirest toetusavaldusest on aga näha, et midagi sellist ei juhtu. Esiteks ei saa Keskerakonna esimees endale lubada ühe lähima toetaja vallandamist. Teiseks on tema valitsuses juba nii palju ministreid jamadesse sattunud, et peaministri nahk on paakunud kõvaks nagu kilpkonna kilp ning järjekordne torge ilmselt väga sügavale närvideni ei ulatu.

Vahe eelmiste skandaalidega on vaid selles, et seekord pole avalikkuse pahameele alla sattunud mõni EKRE minister, vaid peaministri parteikaaslane. Oma eelmises valitsuses vahetas Jüri Ratas Mihhail Korbi väga kiiresti välja, kui see NATO kohta kahtlust avaldas. Aga kes oleks see, kes nüüd nõudlikult peaministri otsa vaataks ja ootaks otsustavaid samme?

Opositsioon kahtlemata, aga selle arvamus pole oluline. EKRE? Arvestades omavolitseva eliidi vastast retoorikat peaksid nad seda tegema, kuid retoorikal ja päris elul on paar penikoormat vahet. Isamaa? Samuti vähetõenäoline. Nende kolme erakonna kooselu on seotud kindlamalt kui ükski rakendusakt võimaldaks. Nemad on võtnud koos kodulaenu ja keegi ei taha selle väikese asja pärast välja kolida.

Riigiaparaat saab toimuvast aga kaks sõnumit. Esiteks on riigi varaga eraasjade ajamine täiesti aktsepteeritav. Teiseks, kui minister tahab, et mõni ametnik tema kartulimaa üles kaevaks, lapsele matemaatikat õpetaks või õhtuks pasta Bologneset valmistaks, ei ole see ametiseisundi ärakasutamine, vaid pingelise töö ja pereelu ühildamine.

Jõudu tööle!


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: