Pärastlõunaks olid riigikogu esimeheni jõudnud pöördumised Yoko Alenderilt ja Erkki Keldolt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eks me peame loomulikult arutama kõiki neid proteste, mis meieni jõuavad, aga mina ei näe seal küll mingisugust niisugust nüanssi, milles me peaksime neid proteste toetama," ütles Põlluaas.

Riigikogu esimehe sõnul otsustas põhiseaduskomisjon, et kõik parandusettepanekute esitajad saavad aega oma ettepaneku tutvustamiseks. Kuidas rohkem kui 9000 muudatusettepanekuga edasi toimetada, peab Põlluaasa sõnul otsustama põhiseaduskomisjon.

"Kes peab kõik parandusettepanekute esitajad ära kuulama, tegema otsuse, kuidas need saata saali, grupeerida teatud ettepanekud ka sisulise külje pealt ja eesmärgi järgi, mis ei ole ju mitte selle eelnõu parandamine, vaid tegelikult töö takistamine. Ja eks siis suures saalis teeme selle lõpliku otsuse," ütles Põlluaas.

Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et kehtiva riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Tema sõnul pole küll kirjas, kui palju selleks aega anda, kuid see võiks tema sõnul olla mõistlik aeg.

"Ehk kui lugeda seda seadust grammatiliselt, siis ei ole võimalik neid muudatusettepanekuid, kui nad ei ole identsed või sarnased või peaaegu sarnased, võimalik kimbuna kokku siduda," ütles ta.

Jõks ütles, et obstruktsioon kaitseb parlamentaarse vähemuse õigusi ja see on põhjendatud juhul, kui muid vahendeid oma valijate õiguste eest seismiseks pole. Vaidluse riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumisest saab riigikohtusse viia õiguskantsler. Jõks ütles, et tema õiguskantslerina kaaluks seda võimalust.

"Mina kaaluks alati seda, kas see teema või see eelnõu on niivõrd oluline, mille takistamine seab Eesti elu ohtu. Ja siis sellest tulenevalt oleks võimalik hinnata,
kas see obstruktsionism on lubatav või mitte," selgitas Jõks.