Tupay: seadus ei ütle, kas põhiseaduskomisjoni otsus on õiguslik
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas, et abieluteemalise rahvahääletuse eelnõule laekunud ligi 9400 muudatusettepanekut komisjonis detailselt läbi arutama ei hakata. Riigiõiguse teadlane Paloma Krõõt Tupay ütles "Aktuaalsele kaamerale", et seda, kas komisjoni otsus on seaduslik või mitte, seadus sisuliselt ette ei kirjuta.
Kas põhiseaduskomisjoni tänane otsus on seaduslik?
Esmalt, tõepoolest, ma tahaks rõhutada, me ei räägi nüüd selle rahvahääletuse küsimuse sisust, vaid selle menetluslikust korrast. Ja et nüüd mitte ära kaduda selle normide rägastikku, tahaks ma selgitada natuke neid põhimõtteid, mis selle vaidluse taga seisavad. Me vaidleme riigikogu töökorra üle ja selle taga seisab demokraatia põhimõte.
Üks demokraatia tahkudest on riigikogu töövõime. Me teame seda ajaloost, see on oluline tahk, oluline demokraatlik väärtus. See tähendab ka, et riigikogu enamusel peab olema üldjuhul võimalik ellu viia seaduste abil poliitikat, mille eest ta seisab. Samas ei ole demokraatiat opositsioonita. Vähemusel peab olema võimalik saada enamuseks, see tähendab, et tal peab olema sisuline õigus esitada muudatusettepanekuid, alternatiivseid ettepanekuid, esitada kriitikat.
Ja muu hulgas näeb meie seadus ette, et opositsioonil on ka selline protseduuriline võimalus osutada obstruktsiooni, see tähendab sisuliselt riigikogu eelnõu vastuvõtmist muuta võimatuks sellega, et esitatakse rohkesti muudatusettepanekuid.
Nüüd on küsimus, mida sellise obstruktsioonivõimalusega teha, kuidas see käib ja kuidas see sobib nimetatud põhimõtetega kokku, sest loomulikult ei saa ainult lugeda seadusesõna, peab ka mõistma selle mõtet. Ja siin on tänuväärselt riigikohus värskelt võtnud seisukoha pensionireformi otsuse raames, kus peaminister otsustas siduda eelnõu usaldusküsimusega, sest eelnõule oli esitatud enam kui 2000 muudatusettepanekut ja antud juhul asus riigikohus seisukohale, et peaminister oli toiminud põhiseadusega kooskõlas /.../, ei näinud selles probleemi ja asus seisukohale, et obstruktsioon võib teatud ulatuses tõepoolest põhiseadusvastaseks osutuda ega ei pruugi toetada sisulist parlamentaarset debatti.
Ikkagi lühidalt - kas see otsus oli seaduslik või mitte?
Seda meile seadus sisuliselt ette ei kirjuta. Siin on erinevaid tõlgendusi.
See on alati see, mida juristid väga ebameeldival moel ütlevad, et jah, aga... Kuid me peame sellega arvestama, et just need põhimõtted saavad siis omama olulist rolli, kui me detailidesse vaatame, et kellel siis ikkagi lõpuks õigus on.
Toimetaja: Merili Nael