Indrek Teder: obstruktsiooni likvideerimine ei oleks õige
Obstruktsioon on osa parlamentaarsest õigusest ning selle kasutamist, isegi, kui see tingib pika viivituse, ei saa kindlasti ära keelata, sest see muudaks riigikogu saadikud kummitempliks, ütles ERR-ile endine õiguskantsler Indrek Teder.
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas kolmapäeval, et abielu rahvahääletuse eelnõule laekunud 9400 muudatusettepanekut läbi arutama ei hakata ning igal esitajal on ettepanekute tutvustamiseks aega viis minutit. Näiteks 99 ettepaneku puhul tähendaks see 3,3 sekundit ettepaneku kohta. Tederi sõnul on see absurdne.
"Kolm sekundit on absurdne, see ei ole õige. Sul peab olema reaalne võimalus komisjonis ja pärast suures saalis midagi öelda," lausus Teder.
Vastupidine aja kasutamine ehk lõputu venitamine obstruktsiooniga viib Tederi sõnul samuti absurdi, kuid sel juhul ei tasu tema sõnul unustada, et iga riigikogu saadik on oma mandaadi saanud rahvalt ja tal ongi õigus rääkida.
"Paratamatult – me oleme parlamentaarses riigis ja järelikult õigus toimibki aeglaselt – midagi ei ole teha. Sa ei saa öelda, et sul on ainult üks tee," nentis Teder, kelle sõnul peabki olulise otsuse korral olema opositsioonil võimalik kaasa rääkida.
"Me ei saa öelda, et võtame obstruktsiooni ja selle sisuliselt likvideerime. See ei ole mõistlik. See tee ei ole õige. Kui sa tühistad obstruktsiooni, siis tulemus võib olla väga halb. Lõppude lõpuks oleks parlamendiliige kummitempel, sest sa ei saa midagi teha," lausus Teder.
Endine õiguskantsler märkis, et mäletab oma ametiajast palju obstruktsioone ning see on tema hinnangul tavapärane praktika. "Ma ise mäletan, et kasutati, pidevalt kasutati. See väsitab ka opositsiooni hästi palju, ega seda ei taheta väga palju rakendada," lausus ta.
Menetlust vaidlustada ei saa
Põhiseaduskomisjoni otsust töökorralduse kohta Tederi sõnul riigikogu liikmed vaidlustada ei saa, sest tegu on menetlusega.
"Saab vaidlustada ainult siis, kui on ka otsustus, seadus. Ja siis saavad seda vaidlustada, kas on vastuolus põhiseadusega või mitte, president ja õiguiskantsler. Menetlust ei saa vaidlustada, sellist võimalust ei ole. See on nii ka kohtus," lausus Teder.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Indrek Saare väite kohta, et kaalutakse kohtusse minekut, nentis Teder, et proovida ju võib, kuid ta on äärmiselt skeptiline võimaluse suhtes, et riigikohus võtab selle arutamisele.
"Ei ole õiguslikku alust. Aga võib-olla, kes seda teab. Iga kohtunik otsustab ise. Aga vist seda alust ei ole," lausus ta.
Teder ütles, et kui tema praegu õiguskantsler oleks, siis tõenäoliselt viiks ta tulevikus tehtava riigikogu otsuse riigikohtusse. "Kui on suur oluline asi – mina tõenäoliselt ikka kasutaks (seda võimalust). Viiks riigikohtusse, et kuidas see värk on. See ongi demokraatlik riik," lausus ta.
Mida ütleb seadus?
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi saab riigikogu liige või fraktsioon kes leiab, et riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 13 lõike 2 punktis 2, 21, 3 või 4 on rikutud tema õigusi, võib esitada riigikohtule taotluse tühistada riigikogu juhatuse otsus.
Õiguskantsleri seaduse paragrahv 18 ütleb, et kui õiguskantsler leiab, et rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda, teeb ta riigikogu otsuse saamisest alates 14 päeva jooksul riigikohtule ettepaneku tühistada riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta.
Toimetaja: Marko Tooming