Möödunud kolmapäeva hommikul kogunesid president Donald Trumpi toetajad Valge Maja juures. Just olid lõppenud järelvalimised Georgia osariigis, kus demokraatide kandidaadid olid võiduteel. Kongressi liikmed olid aga valmis kogu päeva veetma Kapitooliumis, et kinnitada Joe Bideni presidendivalimiste võit, mille tulemusi kavatsesid vabariiklased vaidlustada. Lõuna paiku pidas president toetajatele kõne.

"Me kõnnime kongressihoone juurde ja elame kaasa meie julgetele senaatoritele ja kongressi liikmetele. Me tõenäoliselt ei ela eriti kaasa mõnele neist, sest te ei võta kunagi oma riiki tagasi nõrkusega. Te peate näitama jõudu ja olema tugevad," kõneles president.

Meeleavaldus Trumpi toetuseks lõppes Kapitooliumisse tungimisega. Sel ajal hoones üles võetud kaadrid näitavad erinevat pilti. Alates hanereas jalutamisest, mälestusmärkide imetlemisest, fotode tegemisest kabinettides ja saalides kuni kokkupõrgeteni politseiga, mis lõppesid mitme inimese surmaga.

Selge on see, et kolmapäevased sündmused jätavad Trumpi ametiajale suure pleki. Esimest korda nelja aasta jooksul tekkisid vabariiklaste lojaalsusesse mõrad. Valgest Majast otsustas juhtunu tõttu lahkuda mitu ametnikku. Neile järgnesid kaks ministrit: Elaine Chao ja Betsy DeVos.

"Ma arvan, et presidendi otsused ja tegevused sellel päeval ja enne seda olid hooletud. Ma ütlesin seda kolmapäeva õhtul, et see päev oli traagiline kogu riigile ja presidendil oli selles teatud osalus," sõnas vabariiklasest senaator Roy Blunt.

Trumpi kõne neljapäeva õhtul, milles ta mõistis kongressihoones toimunud vägivalla hukka, tuli ühtede jaoks liiga hilja, teised aga leidsid, et president hülgas oma toetajad. Seni on vahistatud üle 100 inimese, kellest mitu olid varem sotsiaalmeediasse postitanud sõnumeid valimispettuste kohta.

"Neid tuleks täie seaduse jõuga karistada ja kui see administratsioon seda ei tee, siis olen kindel, et järgmine administratsioon nendele inimestele ei halasta. Neil on kaamerad igal pool. Neil on olemas pildid. Ükskõik, millisest riigiosast nad tulid, me peame nad kohe leidma," ütles senati demokraatide juht Chuck Schumer.

Kriitikatule alla on sattunud ka Kapitooliumi politsei, kes ei suutnud meeleavaldajaid peatada. Associated Pressi andmetel teadsid nad mitu päeva enne sissetungi, et olukord võib muutuda ohtlikuks, kuid keeldusid rahvuskaardi ja föderaalse juurdlusbüroo abist.

"Seda, kuidas toimus julgestuse lagunemine, tuleb põhjalikult uurida. Ma ei kavatse teha ennatlikke järeldusi, mis see võis olla, aga on hämmastav, et nendel inimestel oli võimalik lihtsalt trepist üles sisse marssida," kommenteeris valitud president Joe Biden.

USA meedia väitel võttis mäsu ajal juhtimise suuresti üle asepresident Mike Pence, kes rääkis kaitseministeeriumi ametnikega rahvuskaardi saatmisest ja kooskõlastas plaane rahvusliku julgeoleku meeskonnaga.

Nii mõnedki kongressi liikmed ootavad, et Pence võtaks juhirolli ka nüüd ja algataks presidendi ametist eemaldamiseks põhiseaduse 25. paragrahvi.

"Ma arvan, et 25. paragrahv on väga kohmakas. Me ei ole seda kunagi sellises olukorras kasutanud. Tavaliselt oleme seda kasutanud siis, kui president on läinud meditsiinilisele protseduurile. Me ei tea eriti, kuidas seda teha, ja see võtab aega," ütles Valge Maja endine personaliülem Mick Mulvaney.

"Tundub, et 25. paragrahvi algatamiseks ei ole soovi ja üksmeelt ja ma arvan, et tagandamiseks ei ole aega. Kümme päeva on aega, kuni president lahkub niikuinii. Ma arvan, et parim oleks, kui president astuks ise tagasi," kommenteeris vabariiklasest senaator Pat Toomey.

Demokraadid liiguvad aga siiski edasi Trumpi tagandamisega, sest see võib tähendada, et ta ei saa enam kunagi presidendiks kandideerida. Senatis võib tagandamisprotsess aga alata alles pärast seda, kui Joe Biden on 100 päeva ametis olnud, et anda talle võimalus oma poliitikat ellu viia.

"Presidendi esimese tagandamisprotsessi ajal tegi Nancy Pelosi koostööd esindajatekoja prokuröridega, et jõuda järeldusele, millal saata süüdistuspunktid senatisse. Neid ei saadetud kohe järgmisel päeval, vaid kõige sobivamal ajal. Teeme seekord sama," ütles demokraadist esindajatekoja liige Jim Clyburn.

Samas ütlevad kriitikud, et Trumpi tagandamine võib riiki veelgi lõhestada, mistõttu tuleks lihtsalt oodata, kuni ta ametist lahkub.

"President peaks järgmise kümne päeva jooksul olema väga ettevaatlik ja käituma nii nagu maailma parima riigi juhilt eeldatakse. Ma arvan, et president sai kolmapäeval kõrvetada ja on vähetõenäoline, et ta uuesti kuuma pliidi kallale kipub," ütles Roy Blunt.

Samuti on hakatud arutama, kui suurt vastutust peaksid kandma need kongressi poliitikud, kes Trumpi valimispettuse väidetega kaasa läksid, eelkõige senaatorid Josh Hawley ja Ted Cruz.

"Nad peavad nüüd tegelema eneseotsingutega. Probleem oli selles, et nad osalesid suures vales. Vales, mille järgi võitis Donald Trump valimised pika puuga ja see varastati. Ma arvan, et nende tuleviku üle otsustamise peaks jääma nende osariikide valijatele," sõnas Pat Toomey.

Kapitooliumi rahutused olid Trumpi jaoks teine löök pärast Georgia vabariiklaste põrumist järelvalimistel. Senati enamuse kaotuse põhjuseid otsides näitasid nii mõnedki vabariiklased näpuga just presidendi suunas, sest tema jutt laiaulatuslikest valimispettustest võis oluliselt vähendada valijate entusiasmi.

Kõik see on seadnud suure küsimärgi alla Trumpi tuleviku Vabariiklikus Parteis. Isegi, kui teda ei sunnita ametist lahkuma, siis on muutunud vähetõenäoliseks, et ta 2024. aastal uuesti presidendiks kandideerib.

"Ma arvan, et president on ennast riigiametist diskvalifitseerinud. Ma arvan, et ta ei ole mingilgi viisil valitav ja ma ei usu, et ta edaspidi mõjutab vabariiklikku parteid nii, nagu ta seni on teinud," ütles Toomey.

Samas valiti möödunud nädalal tagasi Vabariikliku Partei senine juhtkond, mis on olnud Trumpile äärmiselt lojaalne.