Helme ütles "Esimeses stuudios", et kuigi keskerakondlased on öelnud, et EKRE käitumise tõttu ei saanud senine valitsuskoalitsioon jätkata, siis tegelikult lagunes koalitsioon ikkagi rahastamisskandaali, mitte EKRE tõttu.

Helme möönis, et viimastel kuudel oli EKRE-l ja Keskerakonnal valitsuses mitu süvenevat maailmavaatelist vastasseisu. Tema sõnul tundis EKRE, et nendega ei käituta valitsuses ausalt.

"Üks on immigratsioon. See, milles me leppisime juba suvel kokku - välismaalaste seadus, odavtööjõu piiramine, immigratsiooni piiramine läbi ülikoolide. See jäigi nüüd toppama ja ei saanudki sügisel läbi riigikogust. Meie rahvaalgatuse teemad jäidki nüüd toppama ja abieluteema ja perekonnatraditsiooni teema. Nii et siin on mitu teemat, milles olid tulised vaidlused. Ja meil oli pidevalt selline tunne, et meie suhtes ei käituta ausalt valitsuses. Et mingite rumalate põhjuste, mingite rumalate vabandustega kogu aeg asjad lükkuvad edasi, tekitatakse meile tühja koha pealt skandaale, et ei peaks tegelema nende teemadega. Sellel vaidlusel on kaks poolt," rääkis ta.

"Mul tunne, et pidevalt otsiti aina usinamalt ettekäändeid või põhjuseid, miks meiega on raske," sõnas Helme.

Helme on veendunud, et uus valitsus hakkas terendama juba enne Jüri Ratase tagasiastumist. Tema hinnangul võisid sammud uue valitsuse suunas sündida juba siis, Mailis Reps lahkus haridusministri ametist.

"Keskerakonnal oli kindlasti olemas juba mingi tööplaan või skeem, mis edasi saama hakkab. Ma ise oma spekulatiivses mõtteviisis olen arvamusel, et konkreetsemad sammud hakkasid tekkima, kui Mailis Reps ministrikohalt lahkus ja riigikokku läks, sest Mailis Reps on üks Keskerakonna väikese tuumiku, siseringi inimesi, poliitilisi ideolooge ja tal tekkis palju vaba aega ja võimalusi mingeid selliseid vestlusi pidada. Lisaks sellele, ma arvan, et Mailisel oli okas hinges tema lahkumisest," arutles Helme.

Saatejuht Mirko Ojakivi tuletas Helmele meelde tema enda sõnu: "Iga päev, kui me oleme võimul, taastoodame iseenda edasist võimul olemist läbi väga erinevate asjade."

Helme kommenteeris, et erakonna võimu taastootmine lakkas, kuna Keskerakond ei soovinud EKRE lubadusi täitma hakata.

"Kui ma sellele vastan, kus siis erakonna võimu taastootmine nihu läks, siis meie vaade on ikka see, et ta läks nihu seal, kus jõudis kätte aeg meie valimislubaduste ja koalitsioonilubaduste täitmiseks ja selleks ei olnud koalitsioonikaaslasel tegelikku siirast soovi ja tahet. Ja me olime väga nõudlikud ja järjekindlad, et nii ei saa, vaid meie asjad peavad ka elluviidud saama selle valitsuse jooksul," rääkis Helme.

Ta kinnitas, et valitsuse lagunemisega EKRE allakäik ei alanud, kuid tõdes, et EKRE liikmed on väga vihased Keskerakonna peale.

"Ma küll ütlen, et meil erakonna sees olid inimesed tõeliselt šokeeritud, et niimoodi see asi võis asi laiali minna. Ja meil erakonna sees ollakse väga-väga vihased Keskerakonna peale, sest meil erakonna sees on vaade asjale see, et meid on reedetud," ütles ta.

Helme ütles, et Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus saab olema hale.

"Kui tuleb Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, siis see saab olema üks õnnetu ja hale valitsus. Ta alustab sellega, et hakkab tõstma makse ja kärpima midagi. Ma kohe tahaks näha, kuidas nad seda müüvad kriisi põhjas. Ega neil ju mingit usaldust pole. Kõik teavad, et Reformierakond on see erakond, kes armastab oma koalitsioonikaaslastel vaipa alt ära tõmmata. Nüüd on ta sattunud kokku teise samasugusega," rääkis ta.

Helme sõnul pärandab tema uuele valitsusele heas seisus riigirahanduse.

Helme: EKRE ei ole opositsioonis nii sõge nagu Reformierakond

Martin Helme ütles saates, et EKRE ei käitu opositsioonis samamoodi nagu Reformierakond.

"Kindlasti ei käitu me opositsioonis nii sõgedalt ja nii irratsionaalselt ja nii kriiskavalt nagu seda oli Reformierakonna opositsioon. Kui me tahame teada seda poliitilise kultuurituse lõputut põhja, siis tasub vaadata viimast kahte nädalat või viimast kahte aastat, see on lihtsalt uskumatu. Ei ühtegi ideed, ei mingit konstruktiivset kriitikat, lihtsalt lahmimine. Seda me ei tee," rääkis ta.

"Aga kindlasti me oleme terav ja jõuline opositsioonierakond ja pakume alternatiivi. Ja mõtleme nüüd - Kaja Kallas on juba välja jõudnud hõigata, et järgmise valitsus eesmärk on eelarvetasakaal. See tähendab kärpeid ja maksutõuse. Palju õnne kõigile Eesti inimestele ja Keskerakonna valijatele eriti, sest selle jaoks, et hoida kõrvale rahvahääletuse võimaldamisest abielu küsimuses, on nad toonud meile kärbete ja maksutõusude poliitika. Uskumatu lihtsalt," lisas Helme.

Helme: tasuks mõelda - valitsuse liikmel ei ole puutumatust, riigikogu liikmel on

Jüri Ratase tagasiastumiseni viinud Porto Franco korruptsioonijuhtumist rääkides tegi Helme torke Ratase suunal, viidates, et valitsuse liikmel puutumatust ei oleks, riigikogu liikmel aga küll.

"Ma ühele väikesele nüansile juhiksin küll tähelepanu, mis mind on pannud mõtlema. Kui Jüri Ratas astus väga kiiresti tagasi ja me ei tea, kes on veel need kaks kahtlustatavat - prokuratuur ju ei öelnud, kes on veel kahtlustatavad, seal kaks inimest jäeti saladuseks ja me ei tea kogu sellest loost tegelikult jätkuvalt kuigi palju -, siis lihtsalt üks nüanss, mille peale tasuks mõelda, et valitsuse liikmetel ei ole puutumatust, aga riigikogu liikmetel on puutumatus," rääkis ta.

Seda, et uurimine võiks haarata korruptsioonikaasusesse ka EKRE, Helme sõnul ei ole.

"Ei, seda on isegi Taavi Pern öelnud, kes on siin ju väga jõuliselt poliitiliselt tegutsenud, et see on Kersti Krachti isiklik kaasus. Siingi ma tulen tagasi selle juurde, et ei ole ju meile midagi ära näidatud ja Kersti Kracht ei ole saanud ennast kuidagi kaitsta," sõnas ta.

Helme märkis, et osa kahtlustuse sisust Krachti suunas on temale arusaamatu, näiteks, mis puudutab KredExit.

"Üritada maalida pilt, et Kersti Kracht suutis mõjutada valitsuse poliitikat nii põhjalikult, et liigutada 40 miljonit, on pöörane. See ei vasta tõele," ütles ta.

EKRE juhatus tegi neljapäeva õhtul ka pressiteate vahendusel avalduse, milles kritiseerib Reformierakonna ja Keskerakonna loodavat koalitsiooni:

13. jaanuar 2021 ei lähe ajalukku mitte ainult kuupäevana, mil Keskerakond lõpetas korruptsiooniskandaali tulemusel Eesti viimaste aegade parima, maailmavaateliselt laiapõhjalise valitsuse – valitsuse, mis langetas makse, edendas majandust, tõstis pensioneid, viis läbi pensionireformi, tõmbas pidurit homoabielule ja immigratsioonikvootidele ning tahtis anda inimestele õiguse kaasa rääkida meie riigi väärtuspoliitika kujundamisel.

Ennekõike jääb 13. jaanuar ajalukku päevana, mil Keskerakonna tahtel upitati valitsusse tagasi erakond – Reformierakond –, kelle ajalugu langeb kokku Eesti poliitiliste korruptsiooni, mahhinatsioonide ja valetamise ajalooga (VEB-fond, 10 miljoni dollarit, kilekottide skandaal, korruptsioon Tallinna Sadamas, Autorollo jne) ning kelle läbikukkunud majanduspoliitika tagajärjel lahkus Eestist ligi 100 000 inimest.

Keskerakonna otsusel moodustada koalitsioon teise liberaalse ja korruptiivse erakonnaga on meie riigi ja rahva jaoks äärmiselt kahjulikud tagajärjed. Eriti arvestades tõsiasja, et vasakliberaalse võimupöördeni viinud uurimisorganite tegevus kordab varasemat mustrit poliitilise protsessi mõjutamiseks.

Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse taktikepi all ootab meid lähiaastatel ees iseseisvuse täiendav loovutamine Brüsselile, vihakõneseaduse ehk liberaalse tsensuuri kehtestamine, homoagenda muutumine riiklikuks poliitikaks, üleeuroopalise immigratsioonipoliitika ja sundkvootide pealesurumine, ülikoolide ingliskeelestumine, uute majandust tapvate ja inimesi vaesemaks tegevate maksude kehtestamine, kodakondsus- ja keelepoliitika lõdvendamine, ukse avamine välismaisele odavtööjõule ja muu globalistlik agenda.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei kavatse liberaalide pakutava tulevikuga leppida. Meil seisab ees vastutusrikas ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Kutsume kõiki eestimeelseid inimesi koonduma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna lipu alla, et võiksime pärandada oma lastele riigi, kus valitseb eesti keel ja meel, loomulik abielu ning kehtib õigus ise oma elu üle otsustada.