Alustame kõigepealt taustast. Kui palju Valga haiglas praeguseks koroonavaktsiini doose on tulnud, kui paljud personalist on seda soovinud? Ja kas te siis näete ka, nagu terviseamet ütleb, et koroonavaktsiin on defitsiitne kaup?

Valga haiglas on 321 töötajat pluss 110 hooldatavat. Nii et kui niimoodi optiliselt vaadata, siis meie dooside kogus võiks olla 431. Esimesel nädalal saime kätte 105 doosi, teisel nädalal 60 ja kolmandal nädalal ka ainult 60. Nii et ütleks, et pooled vajalikest doosidest on kätte saadud. Aga arvestades defitsiit, ma arvan, on okei.

Tuleme siis selle kirja juurde, mille te saatsite 7. jaanuaril, kaks päeva pärast seda, kui Valgas esimene koroonavaktsiinisüst tehti, oma Rotary klubi presidendile, kes edastas selle klubi listi. Mis oli selle kirja sisu ja mõte?

Kirja mõte tulenes esimese päeva kogemusest. Oli ju mõeldud niimoodi, et terviseamet saadab viie(doosili)se ampulli, et vastavalt lahustamisjuhendile võetakse sealt viis doosi välja ja see kuues jääb sinna, kus ta on. Või kas teda üldse on.

Ja selgus siis, seda ma olin kuulnud ka teistelt perearstidelt, et kui kasutada insuliinisüstlaid ja täpselt doseerida, siis on võimalik sealt kuues doos ka veel välja mõõta. Minu enda vaktsineerimise järjekord oleks olnud teisel päeval. Aga ma lasin esimesel päeval just selle kuuenda doosi ühest ampullist endale ära teha ja näitasin ka õdedele, et see on võimalik ja see kõik on okei. Sest no mille poolest erineb viies kuuendast? Saate ise aru.

See on arusaadav, aga kust tuli siis mõte ikkagi, et seda peaks või võiks pakkuda nüüd Tartus, Valgast ikkagi teatud distantsi kaugusel olevatele klubikaaslastele?

Tunnistan tagantjärele, et see oli halb mõte. Mõtte ma kirjutasin neljapäeval. Meil oleks reedel pidanud olema koosolek, aga juba neljapäeval üks klubivend kasutas seda minu ettepanekut, et välja selgitada, kes on riskirühma klubikaaslased, kes oleks nõus vaktsineerima nende kuuendate doosidega. Tuletan meelde, see kuues on nii-öelda off-label ja omal vastutusel, nii et kui mõni patsient, teades, et ta sai selle nii-öelda pära, kaebaks, siis oleks sel hetkel olnud tükk tegemist. Nüüd on olukord muutunud ja asjad ei ole enam niimoodi.

Aga ikkagi, et pakkuda seda klubikaaslastele, selle asemel, et näiteks Valga hooldekodutöötajatele ja elanikele, kes ka ju kõik riskiühmas?

Hooldekodu nagunii plaanis ja need nimekirjad me koostasime. Kusjuures, üllatavalt, ma ei tea, kas see on meie Valga eripära, aga see vaktsiinisoostumus on üllatavalt madal. Kui tavaliselt räägitakse, et 40 protsenti keeldub, siis meil oli see isegi alla 50. Aga olukord on tublisti muutunud pärast seda, kui mürsud hakkasid langema kõrvale: Paju hooldekodus massiline nakatumine, kiirabis. Et see, mis esimesel nädalal inimesed arvasid, et ootame, ootame ja hiljem vaatame, kuidas teistel läheb. See oli praktiliselt järgmisel nädalal tublisti muutunud.

Aga klubikaaslastele saadetud kirjas te toote välja, et vaktsineerimise aeg on teisipäevast reedeni Tartus Turu tänav 2, väljaspool tervisekeskuse tööaega õhtupoolikul kell 18. Vaktsineerimised viib läbi väljaõppinud õde klubi meedikute toetusel. Jätab sellise omameheliku mulje vaktsiini pakkumisest.

Jätab jah. Ja tunnistan ausalt, et esimesel päeval juba saime aru, et see ongi halb mõte. Et meil on nii suur klubi ja tõenäosus, et keegi kasutab seda kuidagi, oli väga suur. Aga noh, olime entusiastlikud ja heas usus ja ega alguses oli meil tõesti probleeme ka nende vaktsineeritavate leidmisega. Ma käisin mööda haiglat, astusin apteeki sisse, et palun, kas apteekrid sooviks lasta end vaktsineerida. No õnneks kaks apteekrit keeldusid, õnneks ühel oli ema, seisis seal ukse taga, ema oli nõus. Saime ühe viaali niimoodi päästetud.

See on üldiselt üsna tavaline käitumine, kuni inimestel ei ole kogemust naabritega või üldse selle vaktsiiniga. See on ikka suhteliselt uus asi, müüdid, mis levivad, et luureagentuurid on sinna oma kiibid sisse pannud ja nii edasi. No seda jampsi teavad vast kõik.

Ma proovin siis kokku võtta seda põhjendust: et see tuleb siis sellest, et ühelt poolt oli Valga haiglas nende inimeste hulk, kes soovisid vaktsiini saada, väiksem kui saabunud vaktsiinikogus. Ja teisalt, et sealt oli veel võimalik saada kätte see kuues doos, mis tekitas olukorra, kus defitsiitne kaup jääb justkui üle, pakume sõpradele.

Jah, ei, kusjuures alguses ei olnudki teada, kas see on defitsiit. Tellimused võeti kõik vastu, alles teisel-kolmandal nädalal hakkas selguma, et see on muutunud defitsiidiks. Valga haigla sai sellest võimalusest, et üldse on võimalik vaktsineerida, teada ka alles siis, kui üks juhtivametnik küsis, et miks te ei ole vaktsineerimisega alustanud. No tere, talv! Ütlesime, et me ei teadnudki, et on võimalik tellida, siis tellisime kohe.

Aga ikkagi, Valga piirkonnale mõeldud vaktsiini toomine Tartusse, et seda siin Tartu Rotary klubi kaaslastele...

Jah, see oli, tunnistan, niimoodi optiliselt vaadates tõesti halb mõte, aga see, kuidas klubivend jällegi kasutas seda oma isiklikes huvides, ma ütlen, see on jälkus kuubis.

See on jälkus, kuidas?

Jah, ja see, mis mina tegin, on täpselt samamoodi. Ei ole ilus.

Aga mille poolest tema tegevus jälkus on? Tal on tõesti erakliinik, mille töötajad kuulduste järgi ei saa vaktsiini nii kiiresti nagu haiglatöötajad.

Jah, ega ma ei teadnudki, et tal on probleem oma kliiniku töötajate vaktsineerimisega. Oleks ta seda öelnud, milles küsimus, ma oleks leidnud võimaluse aidata, kui tarvis, kui võimalik. Praegu ma kirjutasingi ministeeriumile, et miks käsitletakse erakliinikuid ja riiklikke haiglaid ebavõrdselt. Nad ei teadnudki, kuna nende vaktsineerimisjärjekord kätte jõuab.

Te möönate, et tal on mure, aga ütlete, et see on jälkus kuubis.

No see, mil moel ta seda tegi, et kirjutab ministrile, pakub ministrile veel personaalset vaktsineerimist ja minule ei tee mingit etteheidet, et minu mõte oli imelik ja jälkus kuubis. Sellest ma ei saa aru, jah.

Aga teie ettepanekule, kas klubikaaslased jõudsid ka enda nimed juba teile üles anda, kes soovisid vaktsiini saada?

Ma nii täpselt seda ei konkretiseeriks, see pole ka oluline.

Klubi president ütles meile, et jah, soovijaid oli.

Oli, oli.

Oli palju?

Ei olnud palju.

Kui palju oli?

Las see jääb, las mõni asi jääb klubisse ka. Ma ikka loodan, et meil on härrasmeeste klubi ja sõprade klubi ja las ta olla.

Aga kui me vaatame seda klubi liikmete nimekirja, siis seal on väga tuntud ja lugupeetud Eesti inimesed. Kui nüüd tõesti selgub, et nad soovivad eelisjärjekorras justkui althõlma vaktsiini saada, siis...

Ma arvan, et seal ei olnud. Seal olid tõesti seeniorklubi liikmed, kes arvasid, et..., ühesõnaga, kes oma isikukoodi saatsid. Aga ma ütlen, esimese päevaga see asi lõppes ja see jäi lihtsalt selliseks mõtteks.

Kuidas klubikaaslased seal kirjalistis reageerisid sellele ettepanekule?

Küsige klubi presidendi käest, ma nii täpselt ka kõike ei tea, kes kellele kirjutas, kes mida avaldas, kes kuhu "Kuuuurijasse" või "Pealtnägijasse" lekitas.

Ma saan aru, et ligemale kümne tunni jooksul igatahes vastust ei tulnud. Et selle peale Medita kliiniku juht Kristo Ausmees oli esimene, kes vastas kümme tundi hiljem, avalikult vähemasti.

Tõenäoliselt inimestel ei olnud ka päeval lihtsalt aega. Seal kirjas oli see, mis eelmainitud kliiniku juht välja lõikas, et me arutame seda asja veel reedesel klubi koosolekul. Aga eelnevalt pidas ta otstarbekaks seda ministrile ja kuhu iganes saata.

Ma saan aru, et teil on ikkagi hingel see, et tema nii-öelda kituma läks?

Ma ei imesta millegi üle. On nagu on. Me saime ise ka aru, et see ei ole ilus ja see ei jõudnudki tegudeni.

Just! Soovijaid oli, aga tegudeni ei jõutud, sest ministeerium sekkus. Ministeerium sekkus sellepärast, et üks klubi liige ütles ministeeriumile.

Ministeerium pidi sekkuma, selles ei ole kahtlust.

Aga kust ministeerium oleks teadnud sekkuda, kui klubi liige poleks teatanud?

Sellepärast tänangi klubi liiget, et ta teatas kohe. Jah, ta oleks võinud ÜRO-sse ja Euroopa Kohtusse kirjutada, mitte ministrile.

See on ju vastuoluline: ühest küljest heidate talle ette, et ta kaebas ja teisalt nüüd kiidate, et ta kaebas.

Elu ongi vastuoluline. On nii nagu on, nii ongi kõige parem.

Kuidas see vaktsineerimine, mida te planeerisite või mõtlesite, et võiks Tartus toimuda, ikkagi pidi Tartus aset leidma, arvestades, et vaktsiin on Valgas. Ütlesite, et koostöös Taskus asuva tervisekeskusega? Mismoodi?

See on nüüd kirjeldada asja, mida pole olnud.

Aga plaan oli ju olemas?

Noh, plaan oli embrüonaalne.

Aga ikkagi, Tasku tervisekeskusega järelikult olite ju mingeid läbirääkimisi pidanud?

Jah, helistasin ja küsisin, kas on võimalik ruume kasutada väljaspool tööaega ja selle loa me saime.

Süsti oleks teinud klubi meedikud või kes seda oleks teinud?

Oleks teinud väljaõppinud õde, agu te enne siin tsiteerisite. Õega oleksime sõlminud lepingu ja nii on.

Kas need patsiendid, kes oleks süsti saanud, oleks olnud ka kuidagi ametlikult kirjas, et nad saavad?

Vaktsineerimisteatised oleks ikka teinud haiguslukku. Nii et kui kahtlustati, et seal mingisugune müügiakt või mingi must akt, mahakandmine toimus, siis ei. See oleks sisse kantud ja kordusvaktsineerimisele oleks täpselt samamoodi võinud seda teha.

Ja paberite järgi oleks seda justkui teinud Valga haigla?

Jah. Aga ma kordan, et jutt käib ca kümnest doosist, mis oleks nii-öelda kuuendana sealt üle jäänud.

Aga selle asemel, loomulikult, me saime aru, et me peame keskenduma Valga kogukonnale.

Ma olen suhelnud kõigi Valgamaa hooldekodudega, kes meil seal lähedal on - Tõrva, Paju, ja selgus, et paljud ka nendest ei tea, et vaktsineerimine üldse on võimalik. Siis Valga sotsiaaltöötajatega, koduõdedega, kes on ka võimalikud nakkuse levitajad, käivad mööda riskirühmapatsiente, viivad neile, abistavad kodus. Siis oleme Valga õpetajatega, koolide ja lasteaedadega suhelnud, lasknud neil teha nimekirjad jällegi riskirühma töötajatest. Minu arvates on õpetajad vaat et veel kõige suurem riskirühm, sest nad töötavad ju eluohtlikus keskkonnas, lapsed on superviiruskandjad, aga kes on riiklikus kavas, ma ei tea, kolmandas järjekorras. Aga noh, tuleb ka riigist aru saada. Ega vaktsiini on vähe. Aga me oleks kasutanud neid võimalusi, mis meile sealt haiglast üle jäävad, pedagoogide vaktsineerimiseks.

Kui televaataja seda kuulab, see tundub ikkagi selles mõttes uskumatu, et kui me praegu räägime üle riigi, kuidas vaktsiini on nii vähe, inimesed ei saa vaktsiini, kes seda hirmsasti soovivad saada, ja ometi teil tundub seda vaktsiini seal olevat nii lademetes, et võite klubikaaslastele jagasa.

No ei ole lademetes. Kui me teaks, kui palju tuleks vaktsiini, oleks tore, aga teisipäevaks tellitud vaktsiin tuleb neljapäeval. Kõik järjekorrad, mis meil haigla töötajatel olid tehtud, lähevad vastu taevast. Ja see vaktsineerimise soov, teile tundub küll, et see on jõle suur, aga seal on ikkagi väga palju inimesi, kes on juba põdenud ja kes kardavad oma haiguste pärast, on olnud kontaktis, isolatsioonis, nad ei tea, kas on paras aeg vaktsineerida. Kogu rahval on sellest protsessist palju õppida, kuna on õige aeg vaktsineerida.

Me võime seda sellise tonaalsusega, et vot nüüd juhtiv ravijuht tahtis oma klubikaaslastest riskirühma inimesi eelistada teistele. Jah, tunnistan eksimust.

Defineerite ka seda riskirühma selles kirjas: üldjuhul üle 65-aastased inimesed või muudel põhjustel.

Jah, muudel põhjustel on ikkagi teatud sellised haiguslikud seisundid. Praegu käib ju võistlus loodusliku vaktsineerimise ja selle Pfizeri vaktsineerimise vahel, kes keda? Paju hooldekodu ei jõudnudki oma vaktsiini ära oodata, enne lõi välk sisse. Paju palus meilt abipersonali, me kirjutasime tudengitele, kes on nõus appi minema. Homme (intervjuu toimus teisipäeval – toim.) tulevad meil kaks arstitudengit haiglasse õppima, kuidas hooldamine käib ja meie vaktsineerime ka nemad ära, et oleks vähemalt mingisugunegi garantii, kui sinna nakkuskoldesse minna. Kas vaktsiin jõuab toimima hakata? Raske öelda, aga noored inimesed on vabatahtlikult nõus, see on nende jaoks missioon ja jällegi, me rikume riiklikku vaktsineerimiskava. Aga ma arvan, et antud juhul tuleb niimoodi käituda.

Saan ma siis õigesti aru, et kui ministeerium ei oleks samal neljapäeval sekkunud, oleks eelmisel nädalal kümmekond Rotary klubi liiget Tartus ära vaktsineeritud?

No, me kasutame siin tingivad kõneviisi, ma ei usu, et klubi oleks selle heaks kiitnud, haistes ikkagi võimalikku eetilist konflikti.

Kas klubikaaslased heitsid teile ette seda ettepanekut või seda, et üks klubi liige läks ja rääkis ministeeriumile?

Ma usun, et kõik klubiliikmed ei teagi, kuidas vorstikeetmine seal käis selle klubivenna poolt. Eks aeg annab arutust.

Tartu Ülikooli Kliinikum on alustanud ka sisekontrolli teie tegevuse osas ja täna tulete sellelt koosolekult.

Jah, see meil jäi pooleli. Te tulite lihtsalt, teie töö oli tähtsam. Tõstsin selle asja kõrvale. Arutame.

Aga te saate aru sellest, et ka mitmed ülikooli kliinikumiga seotud isikut, kellega meie oleme suhelnud, ikka väga selgelt taunivad sellist teguviisi ja käitumist?

Tõenäoliselt on see kommunikatsioon käinud läbi klubi presidendi, aga jällegi, keegi nagu otse ei julge ju öelda. Eks see kõik on inimlik.

Aga endal te vastutust näete? Tunnete, et haigla juhina saate jätkata olukorras, kus paljudel ei pruugi olla teie suhtes usaldust?

Nii nagu öeldakse, nii on.

Ehk siis ootate sisekontrolli tulemust?

Ma ootan kõrgemal seisvat nõukogu otsust.

Olete nõukoguga ka suhelnud sellel teemal?

Teie saade tuli küll nagu välk selgest taevast. Nõukogu liikmetega ma ei ole suhelnud. Minu teada ka kohalikud nõukogu liikmed ei ole praegu Eestis, sealt Valgast osa.

Lõpetuseks, et oleks selge, tänases olukorras, nüüd 11, 12 päeva hiljem teeksite te samasuguse ettepaneku?

Ei, tõenäoliselt ei teeks. Ma olen õppinud sellest kogemusest. Praegu on tegelikult probleem riigil, probleeme on kõigil ja kõik tunnistavad vigu, aga noh, ei tunnista ka. Ma arvan, et riik saaks väga palju veel teha paremini, kui ta oleks defineerinud algusest peale ära, missugused on doosid, mismoodi vaktsineerimine peaks olema korraldatud.

Näiteks lätlased on oma vaktsineerimistempoga oluliselt maas eestlastest ja põhjus on see, et seal on vajalik enne iga vaktsineerimist, et arst-infektsionist intervjueeriks seda soovijat. See tähendab seda, et nad jõuavad kuus patsienti tunnis vaktsineerida. Siis pole imestada, et nad on meist poole võrra maas.

Tegelikult Eesti riik saaks ka tempot tõsta, aga ma ei tea, palju neil seal laos seda vaktsiini on. Kas ja kuidas tohiks tellida? Ma telliks ülejäänud 200 doosi ülejäänud haigla töötajatele. Aga nüüd need tarneraskused ja see määramatus on kõige häirivam. Ma isegi ei tea, kes vaktsineerimise eest on peakorraldaja. On olemas üks logistikaspetsialist, kes ütleb, et doosid tulevad või ei tule, aga ta ütleb seda eelmisel päeval. Need tellimused, mis varem on tehtud, nende kohta tuleb viimasel hetkel. Aga tõenäoliselt riik operatiivselt suunab prioriteete. Sellist ebamäärasust on väga palju, sellega tuleb leppida. Ega ma arvan, et saab veel halvemini.

Ühes kirjavahetuses ütleb üks erakliiniku juht selle kohta, et Valga haigla juht tegeleb vaktsiini musta turuga.

Must turg tähendab seda, et käib kauplemine. Üks ostab, teine müüb. Ma küsin siis, et mis hinnaga kauplemine peaks käima ja kas on mõni müügiakt tõendatud? Ei ole.

Aga just see näide on ju see, mis ühiskondlikult haavab inimesi selles vaates, et valitakse mingi klubilise kuuluvuse järgi, mitte selle järgi, et tõesti arst või kooliõpetaja, nagu te ise välja tõite, vaid just klubiline kuuluvus on see oluline sotsiaalne element.

Tulgem tagasi sellesse ajahetke. See oli vaktsineerimise algus, kus ebamäärasust oligi palju. Nüüd viimaste nädalate jooksul on protsessid paremaks läinud. Kogu vaktsineerimise juhtimine on terviseametilt läinud haigekassale, kes tõenäoliselt suhtleb raviasutustega vabamalt.

Nagunii käib iga-aastane kauplemine ravitegevuse üle. Tegelikult, mida veel saaks teha, saakski igasse maakonda sellise vaktsineerimiskeskuse teha, mis on vaktsineerimiskavas ka ette nähtud. Aga küsides ministeeriumilt, et kus on Valgamaa vaktsineerimiskeskus, ma ei ole vastust saanud. Vastust lihtsalt ei ole, seda ei ole määratud.