"See oli Euroopa positsioonide kaitse mõttes totaalne läbikukkumine," ütles Reinsalu Vikerraadio saates "Uudis +".

Reinsalu tõi esile, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kiitis kohtumisejärgsel pressikonverentsil Venemaa koroonavaktsiini Sputnik, tõi meeleavalduste vägivaldse mahasurumise juures sisse Ameerika Ühendriikide teema ning vaikis, kui Lavrov süüdistas Ukrainat Minski kokkulepete mittetäitmises ja soovimatuses seda teha.

"Ja mis minu jaoks oli kõige ebameeldivam - Borrell ütles küsimusele uute võimalike sanktsioonide kehtestamise kohta seoses [opositsiooniliider Aleksei] Navalnõi vangistamisega, et ükski Euroopa Liidu riik ei ole seda nõudnud," lisas Reinsalu, kes kinnitas, et kutsus seda tegema viimasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, millel ta osales.

"Mulle on arusamatu, miks selline tõele mittevastav väide kõrge esindaja poolt pressikonverentsil kõlas," märkis endine välisminister.

Sarnase hinnangu andis Borrelli esinemisele ka Mihkelson. "Ta kindlasti läks täna lati alt läbi. Seda oli ka kahjuks oodata, sest üldine olukord Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes seonduna viimaste sündmustega Venemaal seoses Navalnõiga muutsid kogu kohtumise nii-öelda optilise vaate äärmiselt halvaks just nimelt Euroopa Liidu kontekstis," leidis väliskomisjoni esimees.

"Minna Moskvasse, kuulata Lavrovi loengut sellest, kuidas Euroopa Liit ei ole konstruktiivne, usaldusväärne partner ja kuidas Euroopa Liidus käitutakse meeleavaldajatega palju jõhkramalt [kui Venemaal] ja kuidas Venemaa kaitseb rahvusvahelist õigust - need kõik punktid olid väga ründavad. Diplomaatiliselt ma ütleks, et lausa ebaebaväärikad Lavrovi poolt Borrelli suhtes, kes reaalselt tuli ju Moskvasse ikkagi otsima mingisugusegi dialoogi võimalust," tõdes Mihkelson.

Mihkelson ütles, et usub, et Borrell kindlasti tõstatas Navalnõi teema kohtumisel Lavroviga. "Ta kaks korda vastas ajakirjanike küsimustele sellel teemal. Aga ta lisas alati juurde, et meil on ka teised väga olulised teemad ja ta ei reageerinud kordagi ka sellele, kuidas Lavrov tegelikult süüdistas Euroopa Liidu liikmesriike, kes on ju tuvastanud laboriuuringutes Novitšoki kasutamise Navalnõi mürgitamisel. Sellele ta ei reageerinud sugugi," rääkis Mihkelson.

Ka Mihkelson tõi esile, et Borrell ütles, et ükski liikmesriik pole seni nõudnud sanktsioonide karmistamist. Väliskomisjoni esimees rõhutas, et 22. veebruaril, kui toimub järjekordne EL-i välisministrite kohtumine, tuleb see teema tõstatada.

Reinsalu: Borrell jättis haleda mulje

Reinsalu hinnangul jättis Borrelli esinemine pressikonverentsil, kus ta justkui oma vastuseid paberilt maha luges, nõrga mulje.

"See jättis mulle haleda mulje. Ja kindlasti näitab selline käitumine, et minu ning Läti ja Leedu välisministri ettepanek mitte Moskvasse minna, oli põhjendatud," rääkis endine välisminister.

Ka Mihkelson leidis, et Borrell lasi Lavrovil "endast üle sõita". "Nii, et tegelikult vaade kogu sellele pressikonverentsile ja ilmselt ka nendele kohtumistele, mis selle ümber toimuvad, pole kuigi hea. See näitab, et Venemaa pole tegemas ühtegi [vastu]sammu ega ole valmis tunnistama jõu kasutamist nii oma rahva vastu kui, kui loomulikult Navalnõi mürgitamist vähimalgi määral. Isegi kriminaaluurimist sellel teemal alustamas," tõdes Mihkelson.

Samal ajal kui Borrelli Moskva-visiidi eesmärk oli suhetes uus lehekülg pöörata, siis juba see, et Vene ametivõimud alustasid äsja Navalnõi suhtes kohtuprotsessi sõjaveterani väidetava solvamise asjus, mida Navalnõi olevat kusagil videos teinud, võib võtta Borrelli alandamisena, leidis Reinsalu.

"Selles kontekstis need rahvad, kelle territooriumi Venemaa siiamaani osaliselt annekteerib ja Venemaa kodanikud oleksid oodanud Euroopalt selget ja väärtuspõhist liini, mitte püüda kuidagi külg ees kokkuleppelises retoorikas saavutada niiöelda suhete soojendamist. See on vale hetk ja annab täpselt vastupidise sõnumi - pigem Euroopa nõrkusest, mitte tugevusest oma põhimõtteid kaitsta, mida ma ka eeldasin," rõhuas Reinsalu.

Ta lisas, et Borrell on ka varasemalt esinenud Venemaa suhtes leebemate seisukohtadega kui Euroopa Liidu välisministrid talle mandaadi on andnud.

Paet: kehvemat ajastust annab otsida

Borrelli külaskäiku ning eriti selle ajastust kritiseeris ka endine välisminister Urmas Paet.

"Välisministrid üldiselt selleks ongi, et teiste riikide kolleegidega suhelda, ka keerulistes oludes ja rasketel teemadel. Ometi on välisministrite kohtumistel tihti ka sümboolne tähendus ja sõnum. Ja lisaks muidugi ajastus - timing is everything (ingl. k. ajastus tähendab kõike)," ütles Paet.

Tema sõnul ei ole Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Venemaal käinud neli aastat ja nüüd otsustas minna. "Paraku sattus see visiit väga valele ajale," tõdes eksvälisminister.

"Hoolimata Euroopa Liidu üleskutsetest mitte vangistada Navalnõid ning mitte represseerida meeleavaldajaid, on Vene võim värskelt käitunud risti vastupidi. Navalnõi on kiirkorras aastateks vangi mõistetud ning meeleavaldused julmalt laiali pekstud koos tuhandete inimeste alandamise ja vahistamisega. Euroopa Liidul on aga soovitatud vait olla," jätkas Paet.

"Borrelli soov Venemaaga kliimaküsimusi ja Iraani olukorda arutada võib olla mõistetav, kuid mitte ülalpool kirjeldatud kontekstis. EL-i välisasjade esindaja visiit praegusel hetkel võimaldab äsja toimunud repressioonidele justkui joone vahele tõmmata ning tavapärase rahvusvahelise agendaga edasi liikuda. See visiit on sümboolselt valel ajal," leidis kauane välisminister. "Pealegi polnud lootustki, et Venemaa möönaks, et Borrellil ja Euroopa Liidul on Navalnõi ja tuhandete meeleavaldajate inimõiguste eest seistes mingilgi määral õigus. See teema on selle visiidiga nüüd justkui käsitletud ja muu elu läheb edasi. Kehvemat ajastust annab otsida," tõdes Paet.

"Lisaks läks ka pressikonverentsil nii, nagu võiski eeldada. Sõnum oli segane ja nõrk. See visiit oleks võinud praegu ja sellisel kujul olemata olla," võttis Paet oma seisukoha kokku.