Euroopa Parlamendis alustati nädalavahetusel allkirjade korjamist Borrelli ametist tagasi kutsumiseks, ühe sellise algatuse tegi ka Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni liige Riho Terras (Isamaa). Teisipäeval on parlamendisaadikutel võimalus oma meelsust avaldada Venemaa-teemalisel arutelul Borrelliga ning kolmapäeval istungil, kus osaleb Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Otsest võimalust Borrell maha võtta saadikutel aga ei ole.

Euroopa Liidu lepingu kohaselt nimetavad EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse liikmesriikide juhid Ülemkogul kvalifitseeritud häälteenamusega ning sama protseduuriga saab ka tema ametiaja lõpetada. Dokument sedastab ka, et kõrge esindaja võib tagasi astuda, kui Euroopa Komisjoni president temalt seda palub.

Samas andsid Euroopa Komisjoni esindajad teada, et von der Leyen toetab Borrelli.

"Kõrgel esindajal on Komisjoni presidendi von der Leyeni täielik toetus selles visiidi osas," teatas Euroopa Komisjoni juhtiv pressiesindaja Eric Mamer esmaspäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil. Küll aga saavad Euroopa Komisjoni volinikud oma teisipäevasel kohtumisel koos Borrelliga tema Moskva-visiidi tulemusi arutada, lisas Mamer.

Borrelli visiiti kaitses esmaspäeval samal pressikonverentsil ka tema pressiesindaja Peter Stano. "Loomulikult ei kahetse kõrge esindaja [oma visiiti Moskvasse]. Ta on diplomaat ja diplomaatia tähendab suhtlemist ka siis, kui on ebameeldivad ja keerulised kohtumised," rääkis Stano. Tema sõnul oli Borrelli visiidi eesmärgiks edastada Venemaale Euroopa Liidu selge sõnum vangistatud opositsiooniliidir Aleksei Navalnõi kohta ning selle kohta, kuidas Venemaa laiemalt Euroopas käitub. "See edastati väga selgelt ja kindlalt," rõhutas ta. Stano viitas ka Borrelli blogipostitusele, milles EL-i välisesindaja tunnistas, et kohtumine Moskvas kujunes üsna pingeliseks. Samuti ei tasu visiidi edukust hinnata ainult selle kõige nähtavama osa (pressikonverentsi - toim.) põhjal, lisas välisesindaja kõneisik.

Borrelli visiit andis ka selge sõnumi Venemaa positsioonist ja plaanidest, tõdes Stano. "Saime nii sellest, kuidas visiit oli korraldatud, mis pressikonverentsil juhtus, [Vene välisministri Sergei] Lavrovi jutu põhjal kui ka Navalnõi ja [riigist väljasaadetud] EL-i diplomaatide kohtlemisest väga selge märgi, mis suunas Venemaa soovib minna," rääkis pressiesindaja.

Borrelli Moskva-visiit on sisendiks Euroopa Liidu välisministrite 22. veebruari kohtumisele ning ja EL-i liidrite kohtumisele 25.-26 märtsi Ülemkogul, kus Venemaa suhted päevakorras on.

Borrelli tagandamist ei pidanud tõenäoliseks ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu, kes ütles esmaspäeval "Terevisoonis", et kuna EL-i kõrge esindaja on lisaks Euroopa Komisjoni asepresident, siis talle umbusalduse avaldamine tähendaks sisuliselt ka Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamist. "Mina usaldaksin siin Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit," ütles Stoicescu.

Ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et eelkõige peaks keskenduma Euroopa Liidu poliitikale ja selle mõjutamisele, mitte niivõrd isikutele, kes seda ellu viivad. "Ilmselgelt ei olnud Borrell visiidiks valmis ja jooksis lati alt läbi," tõdes Mihkelson. "Aga tähtis on mitte takerduda isikute külge, vaid olulisem on kujundada reaalne poliitika Venemaa suhtes, mis arvestab selle visiidi tulemusi ja Venemaa üleüldist käitumist. Moskvale kindlasti meeldiks, kui me läheksime kaklema persoonide teemal," ütles Mihkelson.

Tema sõnul peaks Euroopa Liit oma tegevuse Venemaa suunal kooskõlastama ka transatlantiliselt, USA ja Kanadaga.

Sama leidis ka Stoicescu, kelle hinnangul Borrelli visiit pigem halvendas Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid. "Seda esiteks seetõttu, et Venemaa võtab Euroopa Liitu nüüd veelgi vähem tõsiselt. Teiseks kuna EL-i liikmesriigid kahtlevad juba ise üha rohkem välisasjade kõrge esindaja Borrelli isikus. Ning lõpuks ka seetõttu, et kui kellelgi tuleks mingi hea mõte ja ta ka tahaks mõne uue avangu Venemaa suunal teha, siis praegu ei saakski seda teha, sest keegi ei taha enam niiöelda "Borrelli teha"," rääkis Soicescu.

Eesti europarlamendi liikme Sven Mikseri sõnul on kriitika Borelli suhtes õigustatud, ent praegu on Balti riikidele soodne võimalus veenda Lääne-Euroopat Venemaast teistmoodi mõtlema.

"Kui minu käest küsitakse, kumba ma soovin, kas seda, et me kasutaksime seda momenti Euroopa ühise Venemaa-poliitika konsolideerimiseks või selleks, et nõuda Josep Borrelli pead hõbedast kandikul, siis mina kõhklusteta valin esimese," rääkis Mikser "Aktuaalsele kaamerale".