"Kindlasti venelased panid ta paika, see on selge. Kas seda nimetada alandamiseks või mitte, on maitse küsimus. Ma samas arvan ka, et me natuke tähtsustame seda kõike üle. Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis enamiku Euroopa riikide jaoks ei olnud see maailma ajaloolise tähtsusega teema. Ma arvan, et seda visiiti jälgiti palju hoolsamalt meiepoolses osas Euroopast kui enamikus muudes kohtades Euroopas. See on üks taust sellele asjale," kommenteeris Kannik "Välisilmas".

Tema hinnangul võib visiidi selline tulemus edaspidi EL-i Vene-poliitika aruteludes aga hoopis kasuks tulla.

"Ma kuulun ka nende hulka, kes arvavad, et lõpuks pigem võime me sellest isegi teatud kasu saada. Eesti ja veel mitu riiki ütles ju väga selgelt, et sellise ettevalmistuse taseme juures praeguses olukorras minna venelastega n-ö suhteliselt ilma mingi konkreetse eesmärgita läbirääkima on pigem rumalus. Ma arvan, et seda Borrelli visiit tõepoolest tõestas. Meil ei ole mõtet seda nüüd kogu aeg teistele nina peale hõõruda, et nii läks, aga see annab meile üsna hea stardipositsiooni edasisteks Vene-poliitika aruteludeks Euroopa Liidu sees," selgitas Kannik.

Seda Kannik ei usu, et selle tõttu, et EL on end Venemaa silmis nõrgana näidanud, peaks näiteks Eesti enda julgeoleku pärast kartma.

"Venelased teadvustavad väga hästi, et Euroopa Liit on julgeoleku küsimustes tõepoolest nõrk pool, aga nad ei näe Euroopa Liitu julgeoleku küsimustes oma peamise vastasena. Julgeoleku küsimustes on Venemaa peamised vastased USA ja NATO ja arvan, et need on need momendid, mida venelased tegelikult selles olukorras jälgivad. EL-i võimet tegutseda välis- ja julgeolekupoliitka valdkonnas on nad pidanud kogu aeg väga piiratuks ja paraku paljudes valdkondades see nii ka on," rääkis ta.

Paet: EL-i naiivsus Venemaa osas võiks kaduda

Euroopa Parlamendi Eesti saadik Urmas Paet ütles "Välisilmale", et Borrelli visiit Venemaale ei olnud tema soolo, vaid seda soovis suurem osa liikmesriike ning seda valmistati tükk aega ette.

"Riigid nagu Saksamaa ja teised olid seda meelt, et välisasjade kõrge esindaja pärast nelja aastat peab minema Venemaale, sest suhete olukord läheb hullemaks ja tuleb üritada midagi päästa. Neid mõnda häält, mis ütlesid, et see ajastus ei ole õige - neid tuli ka Euroopa Parlamendist -, ei võetud kuulda," lisas Paet.

Tema hinnangul näitas Venemaa, et ei ole huvitatud mingisugusest suhete parandamisest Euroopa Liiduga. Pigem vastupidi. "Kõik sammud olid ju väga selgelt provokatiivsed, mida selle ühe päeva sees Venemaa tegi," ütles ta.

"Seetõttu ma väga loodan, et nüüd lõpuks toimub taaskord ka tõsine Euroopa Liidu Venemaa-suunaline arutelu ja naiivsuse osakaal selles arutelus võiks olla nüüd juba nulli lähedane," lisas ta.