Müller: majanduskasv võib vaktsineerimistempo tõttu olla arvatust aeglasem

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti Panga president Madis Müller rääkis veebisaates "Otse uudistemajast", et käesoleva aasta majanduskasv võib aeglase vaktsineerimistempo tõttu jääda möödunud aasta lõpus prognoositust madalamaks. Lisaks plaanib äsja ametisse astunud valitsus vaadata peagi üle Euroopa taasterahastust plaanitud investeeringud.

Mülleri sõnul oli kriisis laenu võtmine mõistlik, vaja on aga paika panna plaan, kuidas tulevikus kulusid katta. "Keskpangana tundus meile mõistlik, et kriisi ajal ongi vaja majandust erinevate meedetega toetada," kommenteeris Müller eelmise valitsuse rahanduspoliitilisi otsuseid.

Müller ei kritiseeri eelmise valitsuse rahanduspoliitikat, küll aga tunnistas ta, et erimeelsused puudutasid rahanduse pikka vaadet ning kriisiga toime tulemiseks rakendatavad meetmed peavad olema ajutised ning kulude vähendamiseks on vaja välja tulla ka lahendustega.

Mülleri sõnul on rääkinud sel teemal ka vastse rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega. "Ka tema paistab mures olevat teise poole pärast, et tulusid ületav kulutamine ei kestaks liiga kaua," sõnas ta.

Puudujäägist väljumine on rahuliku tempoga, paarisaja miljoni jagu kokkuhoidu, mida pole sisustatud. "Uuel rahandusministril on nüüd keeruline olukord, kus tema peaks seda tühimikku täitma ja vastamata küsimustele vastama," sõnas Müller.

"Kindlasti peaks proovima tulude-kulude tasakaalule lähemale jõuda. Ma arvan, et see võib tähendada ka teatud kulutuste jätkuvat kasvu," märkis ta.

Mülleri sõnul ei jää madalad intressid kestma igavesti. Täna ongi mõistlik laenu võtta, aga riigi rahandust ei saa pikaajaliselt ehitada üles sellele, et laen on odav.

Uus valitsus vaatab taasterahastu nimekirja üle

Mülleri sõnul tuleks Euroopa taaskäivitamisrahastust saadav tugi suunata pikaajaliselt kasu toovatesse investeeringutesse. "Pikaajalist majanduskasvu toetavad investeeringud võiksid olla peamine eesmärk taastefondi investeeringutele," märkis ta.

"Küll on kindlasti tõsi see, et ei ole liiga palju aega enam arutada, kuhu täpselt see ligi miljard eurot, mis on Eestil oodata Euroopa taasteplaanist oodata, investeerida," sõnas ta.

Keskpanga president märkis, et uus valitsus on lubanud seni plaanitud kulutused värske pilguga üle vaadata ning valitsus arutab seda juba käesoleval nädalal.

Ta nentis, et kuigi investeeringud tervishoidu on olulised ja seda eriti tervishoiukriisis, siis suure osa suunamine Tallinna haigla rajamiseks ei ole pikaajaliselt majanduskasvu toetav investeering.

Samas lisas Müller, et ta ei tunne end mugavalt öeldes, et haiglastesse pole vaja investeerida.

Ka rahandusminister olevat nõus, et toetatavad projektid ei oleks sellised, mis riigi kulutusi pikas perspektiivis kasvatavad, vaid toetaksid pikaajalist majanduskasvu. Mülleri sõnul on sellisteks investeeringuteks digi- ja rohepöördega seotud projektid.

Eelmise valitsuse plaanide kohaselt läheks Tallinna haigla ja PPA kopterite jaoks 436 miljonit, digipöördele 221 miljonit ja rohepöördele 409 miljonit eurot.

Kriisis said pihta madalama sissetulekuga inimesed

Mülleri sõnul on riigid kriisis kannatanud erinevalt ning majandustegevus taastub vaktsineerimise edenedes.

"See kriis on eriti kõvasti räsinud riike, kes sõltuvad turismituludest. Ka viiruse levik paljudes teistes Euroopa riikides oli agressiivsem kui Eestis. Eks me kõik loodame, et selle aasta jooksul jõutakse vaktsineerimistega piisavalt kaugele, et saab majandust juba avada ja tavapärane majandustegevus taastuks," rääkis Müller.

"Murettekitavaid trende on ju veel – kui vaatame kasvõi Eestis, kuidas meil tööpuudus on muutunud, siis üldiselt töötute arv on päris tuntavalt kasvanud. Tööpuudus on suurenenud vähem kui viielt protsendilt ligi ühelsale. See on ka väga erinevaid sektoreid, erinevaid töötajate gruppe puudutanud, paraku just kõige rohkem on pihta saanud madalama palgaga, teenuste sektoris rohkem haavatavad grupid," rääkis Müller.

Majanduse taastumine sõltub vaktsineerimise tempost

"Ma usun, et me ei pea maha matma lootust, et sel aastal siiski Eesti majandus kasvab, tõenäoliselt kasvab ka tervikuna Euroopa majandus," märkis Müller.

"Küll võrreldes detsembrikuuga, kui Eesti Pangas avaldasime oma värskema prognoosi, kus ootasime üle 4 protsendi Eesti majanduse kasvuks, siis ei osanud ette näha, et viiruse levik veel aasta lõpul intensiivistub ja veel täiendavaid piiranguid on vaja kehtestada nii Eestis kui teistes Euroopa riikides," märkis ta.

Keskpanga presidendi sõnul võib seetõttu taastumine ka pisut edasi lükkuda ning see sõltub vaktsineerimise tempost, mis on olnud algselt oodatust aeglasem.

"Aasta teisel poolel võiks juba selgem taastumine astet leida. Kuigi teadmatust on seoses viruse levikuga palju, siis pikema aja peale vaadates on kohati mõni positiivsem märk võrreldes detsembriga. Näiteks me teame, et Ameerika majandus on üsna kiiresti aasta teises pooles taastunud, uus Ameerika valitsus ka plaanib agressiivseid pakette, mis hoogu lisavad. Ühendkuningriigiga saavutati kaubanduslepe, mis mõned kuud tagasi ei olnud selge. On ka positiivset, siiski," märkis Müller.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: