"Insight": kellest võiks saada Eesti järgmine president?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kadrioru loss. Autor/allikas: Presidendi kantselei

Tänavu augustis asub riigikogu Eestile presidenti valima. ETV+ uuriv saade "Insight" otsustas välja selgitada, kellel on šansid järgmiseks viieks aastaks Kadriorgu kolida.

Ajalootund

2016. aastal, mil presidenti ei õnnestunud riigikogus ära valida, läks valimine vastavalt reglemendile üle valimiskogule. Et haldusreform polnud veel lõpule viidud, kogunes Estonia kontserdisaali 333 valimiskogu liiget üle kogu riigi. Ka neil ei õnnestunud presidenti ära valida.

"Istusin selles saalis suure laua taga ja mõtlesin: issake, inimesed vaatavad päev otsa telerist presidendi valimist, aga teda võib-olla ei valitagi ära. Mida ma siis ütlen?", meenutas 2016. aastal riigikogu esimehe ametis olnud Eiki Nestor.

Nii ka läks. Esimeses voorus osales viis kandidaati: Mart Helme, Marina Kaljurand, Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas. Valituks ei osutunud keegi. Teises voorus läksid omavahel kokku Jõks ja Kallas, ent samuti edutult. Poliitikas olevat kirjutamata reegel, et kui erakonnale kuulub peaministri koht, siis ei maksa pretendeerida riigikogu esimehe või presidendi toolile. Ei saa öelda, et tollal võimul olnud Reformierakond oleks seda reeglit täielikult järginud.

Pärast valimiskogu läbikukkumist anti küsimus otsustamiseks riigikogu vanematekogule, mis koosneb riigikogu juhatusest ja riigikogu fraktsioonide juhtidest. Pärast pikki ja pingelisi läbirääkimisi ilmus lauale Eestit Euroopa Kontrollikojas esindava 46-aastase nelja lapse ema Kersti Kaljulaidi nimi. Temast saigi Eesti president järgmiseks viieks aastaks.

Milleks see lühike ajalootund? Pea kõik, kellega "Insight" oma saate ettevalmistamise käigus suhtles, on kindlad, et viie aasta tagust stsenaariumi püütakse 2021. aastal iga hinna eest vältida. "Loodan, et erakonnad tahavad vältida seda häbi, mis neile ja valimiskogule viie aasta eest osaks sai," ütles ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam.

Kui valitsuskoalitsioon poleks 2021. aasta jaanuaris muutunud, oleks selle plaani võinud ilmselt võimatute hulka liigitada. "Eelmise koalitsiooni puhul olnuks äärmiselt keeruline leida kedagi, kes saaks nii laialdase toetuse. Riigikogus ei olnud ühtsust, ka valimiskogu oleks olnud raske ühe kandidaadi ümber koondada. Nüüd on paremad võimalused valida president ära riigikogus või valimiskogus," usub nädalalehe Eesti Ekspress peatoimetaja Erik Moora.

Kandidaat number üks

Juba eelmise koalitsiooni ajal räägiti vandenõuteooriast, mille kohaselt pidi endine peaminister Jüri Ratas minema erru, et vabastada koht Kaja Kallasele. Keskerakond ja Reformierakond pidid moodustama uue valitsuse ja Ratas saama endale koha Kadriorus. "See pole ju vandenõuteooria, see on loogiline küsimus. Reformierakond saab peaministri portfelli, aga mis jääb Keskerakonnale? Kas ainult spiikri koht või presidendi oma samuti?" arutles Sildam.

Moora sellist lahendust ei usu. "Ratas on veel noor, napilt üle neljakümne. Tal on ees veel palju aastaid poliitilises kõrgliigas. Presidendi positsioonilt on veider taanduda," mõtiskles Eesti Ekspressi peatoimetaja.

Ka keskerakondlased ise ei ole asjas kindlad. "Soovitaksin Jüri Ratasel nõustuda spiikri kohaga ja pühenduda erakonna pikaajalisele juhtimisele. Millise valiku ta langetab, on muidugi tema asi. Usun, et saame sellest teada hiliskevadel," ütles erakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Muide, kui Karilaid jätab Ratase küsimuse lahtiseks, siis oma erakonnakaaslase Mailis Repsi suhtes on ta kategooriline. Karilaidi arvates Reps presidendiks kandideerima ei hakka. Siiski annab erakonna aseesimees kaudselt mõista, et juhtiv roll presidendikandidaadi valikul kuulub just Keskerakonnale.

Kandidaat number kaks

Ratas ise oma plaanidest avalikult ei räägi, sarnanedes selle poolest praeguse riigipea Kersti Kaljulaidiga. Jaanuari lõpul selgus, et Kaljulaid loobus OECD juhi kohale kandideerimast, ja jutud tema teisest presidendiajast said uut hoogu juurde. Näib aga, et tema võimalused teiseks ametiajaks ei ole ülearu suured. "Usun, et kui homme oleksid presidendivalimised, ei hääletaks Kersti Kaljulaidi poolt ei keskerakondlased ega reformikad. Nad üritaksid leida teise kandidaadi," usub Sildam.

Tema sõnu kinnitab ka koalitsiooni kuuluva Keskerakonna aseesimees. "ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost olevat näinud Keskerakonna presidendikandidaatide nimekirja ja esimesel kahel leheküljel polevat Kersti Kaljulaidi nime olnud. Seega on praktiliselt välistatud, et Keskerakond Kersti Kaljulaidi toetaks," ütles Karilaid.

Ekspertide meelest pole oluline üksnes kandidaadi nimi, vaid ka erakondade vaheline usaldus. "Kellelgi ei tohi tekkida tunnet, et Reformierakond mängib mingit oma mängu ja tahab panna presidendiks oma inimese," usub Toomas Sildam.

Kelle hulgast siis valida? Ehkki valimisteni on veel pool aastat, on mitu varianti juba laual. Üks kompromissvariant võiks olla endine diplomaat, välisminister ja kaitseminister, Isamaa liige Jüri Luik. "Võimalik, aga ma ei näe põhjust, miks peaks. Tema osalus eelmises valitsuses võib saada näiteks Reformierakonnale takistuseks tema kandidatuuri toetamisel," pareeris Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

Isamaa veel konkreetseid nimesid ei nimeta. Erakonna juht Helir-Valdor Seeder märkis, et erakonna pingil on väärikaid mängijaid piisavalt. "Meil on erakonnas mitu head kandidaati peale Jüri Luige, meil on ka erakonnaväliseid kandidaate, kes on meile lähedased ja sümpaatsed ning Eestis väga lugupeetud. Nii et meil on ees päris keeruline valik," rääkis Seeder.

Lisaks Luigele kõlavad ka kogenud poliitikute Enn Eesmaa ja Urmas Paeti nimed.

Üha sagedamini mainitakse ka inimesi, kes pole poliitikaga otseselt seotud. Nende seas on endine riigikontrolör Alar Karis, endine Eesti Panga president Ardo Hanson ja praegune õiguskantsler Ülle Madise. "Ülle Madise on just selline kandidaat, kes võiks olla mitmetele erakondadele vastuvõetav. Koroonakriisi ajal on ta olnud tänu oma ametikohale ja selgetele seisukohavõttudele küllalt märgatav. Usun, et tal oleks ka rahva seas toetus olemas," on Erik Moora veendunud.

"Usun, et täna ollakse juba väsinud sellest, et president sekkub pidevalt sisepoliitikasse, võtab seisukohti ja omistab suurt tähtsust mitmesugustele erakondlikele vastuoludele. Pigem ootame presidenti, kes mõistab, et kõik riigikokku jõudnud erakonnad on jõudnud sinna mingitel põhjustel. Ootame presidenti, kes suudaks leida igas erakonnas midagi positiivset ja ühendaks kogu Eesti tervikuks," arutleb Jaanus Karilaid.

Šansse ei ole

Juba möödunud aastal ütles riigikogu saadik Mart Helme Õhtulehele, et EKRE näeb oma kandidaadina praegust riigikogu esimeest Henn Põlluaasa. Lisakommentaare "Insightil" Mart Helmelt ega EKRE esimehelt Martin Helmelt saada ei õnnestunud. Ent nende olukord ei tekita kaksipidi mõtlemist ei poliitikutel ega ekspertidel: loota pole millelegi. "2021. aastal on EKRE kandidaadil võimatu presidendiks saada. Neil pole toetust ei riigikogus ega valimiskogus," tunnistab Sildam.

Seevastu praegusel koalitsioonil – Keskerakonnal ja Reformierakonnal – on valimiskogus hääled nii-öelda koalitsiooni kandidaadi valimiseks napilt koos. "Et sel aastal toimuvad ka kohalike omavalitsuste valimised, oleks ehk paremgi, kui valimistel osaleksid ka kohaliku võimu esindajad. Et lisada neile tähtsust ja kaalu ning tuua nad varjust välja," mõtiskles Erik Moora.

Ennustada, kes saab Eesti järgmiseks presidendiks, on veebruaris üle jõu käiv ülesanne. Lihtsam on ennustada, kes presidendiks ei saa, ehkki ka siin on teatud risk eksida. Selge on aga üks: erakonnad on meelestatud riigipea ära valima, seega näeme augustis või äärmisel juhul septembris Eesti Vabariigi uut presidenti.

"Olen kindel, et meie põhiseaduse mõte on see, et presidendi peab valima riigikogu ja erakonnad peavad tegema koostööd. Kui see nii ei lähe, pole midagi parata. Elu on selline," võttis jutu kokku endine riigikogu esimees Eiki Nestor.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: