"Kahtlemata peab Keskerakond olema mures oma põhilistes kantsides Tallinnas ja Ida-Virumaal. Täna ei ole võimas võit sugugi kindel. Nii et vaevalt, et Keskerakonnale need kohalikud valimised nii edukaks kujunevad," rääkis Saarts ERR-ile.

Tema sõnul ei ole Keskerakonna kõige suurem risk mitte see, et vene valija neid enam nii suurelt ei toeta nagu selgub ka arvamusküsitlustest, vaid see, et vene valijal puudub üldse motivatsioon valimistele välja tulla. "Sest Keskerakond on selleks (kohalike omavalitsutse valimise - ERR) ajaks juba viis aastat võimul olnud ja võib küsida, mida ta vene valija jaoks teinud on - mis on need märgilised poliitikad? Vastus on, et väga vähe või isegi mitte midagi," tõdes Saarts.

Politoloogi hinnangul on Keskerakonna jaoks Reformierakonnaga ühte koalitsiooni minekul oht, et koalitsioonileping sisaldab väga vähe olulist tema valijate, ennekõike vene valijate jaoks. "Kui vaatame koalitsioonilepingut, siis seal on Keskerakonna tuumikvalijale, ennekõike vene valijale ikkagi väga vähe. See võib olla ka üks põhjustest, miks Keskerakonna toetus on langenud ja partei seis reitingutes ei ole kõige parem," rääkis Saarts.

Kommenteerides reedel avaldatud ERR-i tellitud uuringu tulemusi, märkis Saarts, et selle juures tuleks arvestada, et küsitletavate seast on puudu mittekodanikud ja Venemaa kodanikud, kes samuti saavad kohalikel valimistel hääletada. "Selles valijarühmas üldiselt on Keskerakond olnud suhteliselt populaarne. [Aga] võimalik, et see populaarsus on langenud," nentis ta.

Saarts nõustus ka mõttega, et uue, Reformierakonna moodustatud koalitsiooniga on tekkinud Eesti poliitilisel maastikul uus vastasseis, mille ühes otsas on peaministripartei ja teises EKRE ning kõik teised erakonnad on kõrvale tõrjutud.

"Kui vaatame toetusreitinguid, siis praegu kujunevad väga selgelt välja valitsusvahetuse võitjad ja läbi selle ka poolused Eesti poliitikas. Ühel pool on Reformierakond, teisel pool on EKRE ja need, kellele niisugune liberaalse suunitlusega koalitsioon sobib," rääkis Saarts. Tema sõnul kalduvad liberaalsema vaatega valijad pigem Reformierakonna poole ja kriitilised EKRE poole. "Ja tõepoolest - ülejäänud erakonnad jäävad kõrvale või on marginaalses seisus. Neil on teatud toetusbaas olemas, aga nad ei ole Eesti poliitika tuumiktegijad. Ja ma usun, et just siin on neile erakondadele teatud mõtlemiskoht," tõdes Saarts.

Turu-uuringute veebruarikuise küsitluse kohaselt on suurima toetusega Reformierakond 28 protsendiga, teiseks on tõusnud EKRE 20 protsendiga ja kolmandaks langenud Keskerakond 17 protsendiga. Neljas on Eesti 200, mida toetab 16 protsenti, viies Sotsiaaldemokraatlik Erakond seitsme ja kuues Isamaa kuue protsendiga.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised peetakse tänavu 17. oktoobril.