Feliks Solovovil on 17 aastat taksojuhistaaži. Kui Eestisse jõudsid sõidujagamisplatvormid, kolis temagi oma teenusega 2013. aastal Taxify'sse, nüüdsesse Bolti ümber. Solovovi hakkas aga häirima, et turule lisandunud konkurentsi tingimustes hakkasid taksojuhtide sissetulekud kannatama.

"Yandex tuli sellega, et nad hakkasid pakkuma palju odavamat hinda. Selle peale ülejäänud äpid hakkasid vastama samaga, et hakkasid alandama hinda. Ja lõppkokkuvõttes hind ongi nii odavaks läinud, et taksojuht ei saa sellega teenida," rääkis Solovov ERR-ile. "Viimasel aastal ma pidin töötama seitse päeva nädalas ja keskmiselt 12-14 tundi."

Ent aasta tagasi blokeeris Bolt sotsiaalmeedias liigselt suud pruukinud taksojuhi oma platvormil ära ja nüüd teenib ta leiba hoopis muul alal.

"Inimesed kurdavad, et peavad palju töötama, see on tegelikult nende iseenda valik. Meie puhul ei ole mittemingisuguseid ettenähtud tunde, millal siis juhid või kullerid peaksid teenust osutama. Klient maksab sisuliselt otse taksojuhile ja meie võtame sealt lihtsalt platvormitasu," selgitas Bolti Balti- ja Põhjamaade valitsussuhete juht Sanrda Särav.

Platvormitasu moodustab 15-20 protsenti sõidu maksumusest. Ülejäänust peab taksojuht katma kõik teenuse osutamisega tekkivad kulud, nagu liisingmaksed, kindlustus, kütus, litsentsitasu, tööjõumaksud jm. Seejärel jäi Solovovile kätte umbes miinimumpalga suurune summa.

Ka endine taksojuht Boris Golovenski proovis kätt Bolti sõidujagamisäpis, ent loobus juba nädala pärast. Turgu solkisid hobisõitjad, kes tegutsesid platvormidel ilma litsentsita, muu töö kõrvalt.

"Ma ei proovinud teha 20 tundi järjest. Piisab viiest-kuuest tunnist, et kui sa selle eest saad näiteks 15 eurot, siis hakkad mõtlema, et võib-olla see on halb päev. Siis proovid järgmisel päeval, aga teenistus on enam-vähem sama. Milleks siis proovida terve aasta töötada," põhjendas Golovenski lühikeseks jäänud töösuhet. "Aastal 2012 oli keskmine tasu, mida taksojuht sai, 4.50 eurot. Aastal 2020 saab keskmiselt 2.50 eurot. Selle töö tasu läks nii madalaks, et ei suutnud seda teha."

"Üldiselt me oleme arvestanud, et meie platvormil teenivad taksojuhid tunnis rohkem kui on keskmine tunnitasu Eestis. Kui me arvestame, et tunnitasu on üle Eesti keskmise, siis see ilmselt jääb Eesti keskmise palga raamesse," kommenteeris Sandra Särav.

Golovenski on nüüdseks üle kuu aja Boltis toidukullerina töötanud, ent tõdeb, et teenistus on sama niru. Liisingud tahavad aga maksmist, mistõttu tuleb tööd teha mitmel kohal.

Meest häirib, et platvormipakkujad nimetavad taksojuhte või kullereid partneriteks, samas aga nad ettevõtjana teenusepakkujatele oma töö hinda ise öelda ei saa.

"Keegi ei reguleeri seda. Lihtsalt, paberi peal sa oled ettevõtja ja paberi peal sa oled partner. Aga tegelikult sa lihtsalt oled töötaja ilma töölepinguta. Sa ei saa kunagi mingi puhkusele, sa ei saa meditsiinikindlustust, sest töötad iseendale, aga hind, millega sa töötad, antakse sulle "ülevalt". See ei ole päris aus," leiab Golovenski.

Bolt leiab, et olukorra muutmiseks oleks vaja riigi kui regulaatori sekkumist. Oma töötajateks nad kullereid ega taksojuhte vormistada ei taha.

"Meie töötajad taksojuhid ei ole ja meie tööjõumakse seetõttu ka ei maksa. See tähendab, et me kirjutaksime neile ette töötunnid, nad oleksid seotud miinimumpalgaga. Täna see selliselt ei toimi. Pigem me mõtleme, et kasulik oleks mingisugune vaheregulatsioon," ütles Sandra Särav.

Taksojuhte on Boltil mõni tuhat, neist umbes pooled teevad tööd vähemalt täiskohaga. Toidukullerite puhul on tavalisem õpingute või muu töö kõrvalt lisateenimine.

"Täna see taksoturg on reguleeritud. Taksojuht peab omama kõiki vajalikke teenuseosutamise litsentse ja kui see protseduur on juba läbitud, et kõik need load on taotletud, siis on juba ka mõistlik rohkem töötunde sinna panustada," põhjendab Särav erisust.

Taxify kõrval turule tulnud Uber on nüüdseks äri Eestis peaaegu lõpetanud, Vene päritolu Yandex aga pakub Bolti kõrval endiselt konkurentsi.