Lapsevanemad süüdistavad gümnaasiumi direktorit lapsele kallaleminekus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Märjamaa Gümnaasiumi koolidirektor Kalle Uusmaa. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Märjamaa Gümnaasiumi lapsevanemad on pöördunud haridusministeeriumisse, süüdistades kooli direktorit Kalle Uusmaad 4. klassi poisile kallaleminekus. Direktor ise ülemäärast jõukasutust eitab, lapse vanaema leiab, et raskesti kasvatatav poiss vajabki mehe kätt ega tee direktorile etteheiteid.

Vald võttis direktorilt seletuskirja ja arutab juhtunut esmaspäeval ümarlaual.

10. veebruar, kolmapäevane koolipäev Märjamaa Gümnaasiumis. Hariduslike erivajadustega 4. klassi poiss Kevin (nimi muudetud - toim) keeldub kehalise kasvatuse tundi minemast. Õpetaja püüab poissi veenda, ent ei saa hakkama.

See on tavaline, et Kevin tundi minna ei taha ja poolest päevast koolimajast minema jalutab. Seekord aga on õpetaja tema jope ära võtnud, et ta ei saaks poppi panna. Direktor näeb olukorda pealt ja sekkub. Rabab poisist kinni, karjub ta peale ja tirib jõuga tundi. Poiss osalebki kehalises kasvatuses. Juhtunut pealt näinud lapsed on aga vaatepildist häiritud ja räägivad sellest pärast kooli oma vanematele.

Enam-vähem sellise kirjeldusega on kõik asjaosalised nõus, ent kui intensiivne oli füüsiline sekkumine - oli see pigem toetav taganttõukamine või jõuga natist tundi sikutamine - selle osas lähevad juhtunu kirjeldustes asjaolsaliste versioonid lahku.

Märjamaa on väike koht. Koolis toimunu on asula juttudest kihama pannud. Koolidirektori ümber on poliitiline trall kestnud juba üle aasta.

Eelmine vallavanem Merlin Suurna, kes leidis, et Kalle Uusmaa ei saa direktorina hakkama ja ta seetõttu katseaja lõpus lahti lasi, pidi lõpuks ise ametist lahkuma, sest direktori ametist vabastamisest sai poliitiliste vastaste käes vahend, millega vallavanem ametist lahti teha. Uusmaa ennistati aga ametisse.

Etteheiteid Märjamaa Gümnaasiumi direktoriks saanud Kalle Uusmaale tehti nii tema katseajal kui ka pärast tema ametisse ennistamist. Seetõttu on ka 11-aastase Kevini sakutamise juhtum tiritud poliitilisse kemplusesse, kus direktori tegevusest häiritud mitmed elanikud leiavad, et vald on tema kaitsmisega liiale läinud. Seetõttu nad vallalt erapooletust või sisulist uurimist ei lootnud ja pöördusid päev pärast intsidenti kaebusega haridusministeeriumisse.

"Kolmapäeval, 10. veebruaril toimus Märjamaa gümnaasiumis intsident, kus direktor Kalle Uusmaa erivajadustega last väärkohtles. Direktor oli erivajadustega last vedanud jõuga kehalise kasvatuse tundi ja karjunud väga kõva häälega poisi peale. Seal juures oli ka veel olnud HEV koordinaator (laste jutu järgi). Mõned lapsed olid sellest olukorrast väga endast väljas, ei tahtnud järgmisel päeval kooligi minna. Keeruline oli lapsele selgitada, miks selline asi juhtuda sai," seisab lapsevanemate pöördumises ministeeriumile. "Täiskasvanutena mõistame, et kooli direktor peab igas olukorras tasakaalukas jääma ja füüsiline karistamine ning kõva hääl tekitavad kõigis pealtnägijais hirmu, olgu tegu algklassiõpilaste või suurematega."

Lapsevanemad nimetavad enesevalitsust kaotavat direktorit, kes konflikte füüsilise karistusega lahendab, ohumärgiks.

Haridusministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk vastas lapsevanematele, et kirjeldus vastab karistusseadustikus käsitletava kehalise väärkohtlemise tunnustele. Samas möönab Kilk, et muud, sealhulgas süüd välistavad asjaolud pole teada.

"Need peaks välja selgitama politseikriminaalmenetluse käigus," soovitab Kilk oma vastuskirjas.

Selleks peaks aga kannatanud õpilase vanem pöörduma politseisse. Välistatud pole ka juhtunut pealt näinud õpilaste vanemate pöördumine politseisse.

Lisaks soovitas ministeeriumi õigusnõunik pöörduda mures lapsevanematel kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole, kes saaks intsidendi tunnistajaks olnud lastele abi anda.

"Sest traumaatiline kogemus on siin tõenäoliuselt olnud mitte üksnes isikul, kelle suhtes jõudu kasutati, vaid ka pealtnägijatel (teistel õpilastel)," põhjendab Kilk.

Ministeerium pöördus ka kooli pidaja ehk Märjamaa valla poole, et välja selgitada, kas nad on juhtunuga kursis ning milline on nende tegevusplaan.

Kilk tunnistab ERR-ile, et juhtum on keeruline.

"Kuna see on vahendatud jutt ju, ükski vanem seda pealt ei näinud. Oli see rinnust kinni võtmine või mingi muu asi, on spekulatsioon, seda me ei tea," ütleb Kilk. "Hinnangu saabki politsei anda."

Sama oluliseks peab ta aga seda, et lastekaitse intsidenti pealt näinud lastele psühholoogilist abi pakuks.

"Ega sellistes teguviisides pole kannatanu ainult üks inimene, vaid ka teised pealtnägijad – teised lapsed. Lastekaitseametnik on isik, kel on sellised oskused-pädevused olemas. Tal on enim võimalusi neid lapsi aidata," leiab Kilk.

Kuna direktori on tööle võtnud kohalik omavalitsus, ei saa ministeerium ka töölepingusse sekkuda. Üksnes Märjamaa vald saab töölepingu peatada või lõpetada.

"Me ise oleme nõudnud ka nüüd sellelt vallavanemalt selle koha pealt aru, mis see tegevusplaan välja näeb - et see inimene annaks ülevaate, mida direktoriga ette võetakse. Siis on võimalik edasi mõelda," ütleb Kilk, lisades, et õpetajate pikaajaline rahulolematus direktor Uusmaaga on ministeeriumile teada.

Vald on kidakeelne

Valla lastekaitsespetsialist ei ütle juhtunu kohta midagi. Valla haridusnõunik on natuke jutukam.

"Meil on 22. veebruaril ümarlaud sellel teemal, enne me ei kommenteeri seda teemat. Direktoriga on vesteldud, talt on seletuskiri võetud ja kirjalikult vallavanemale edastatud. Seal direktor selgitab, mis toimus, kogu see sündmuste käik on seal lahti selgitatud. Aga esmaspäeval on ümarlaud, siis saame direktorilt veel lisaselgituse võtta ja selge pildi ette. Praegu ei saa otsust teha, kas näeme direktoril süüd või ei näe," ütleb valla sotsiaalnõunik Katri Buht ERR-ile.

Vallavanem Meelis Välis ütleb, et juhtunu menetlemise protseduur on alles pooleli.

"On lepitud kokku suurem ümarlaud. Lõplikku järeldust meil juhtunus veel ei ole," ütleb Välis.

Koolidirektoril lasi vallavanem kirjutada seletuskirja, ent kuniks asja uuritakse, direktorit ametist ei kõrvaldata.

"Meil on vaja välja selgitada, mis täpselt juhtus, millsel tasemel füüsiline sekkumine toimus. Niikaua, kui seda pole välja selgitatud, ei ole sellist otsust teinud tema ametist eemaldamiseks," põhjendab Välis.

Vallavanema sõnul kuulis tema juhtunust direktor Uusmaalt endalt.

"Info jõudis minuni direktori vahendusel, kui ta pöördus lastekaitsespetsialisti poole. Enne pöördus sinna, siis pöördus minu poole," täpsustab Välis.

Direktor ülemäärast jõukasutust ei tunnista

Koolidirektor Kalle Uusmaa ise juhtunus midagi erilist ei näe.

"Eelmisel nädalal oli intsident, kus raskesti käituv õpilane jooksis tunnist ära ja lasi ennast mööda maja taga ajada. Saime ta koos õpetajaga tundi tagasi. Pärast seda tundi tuli õpilane juhtkonna kabinetti, kantseleisse, kus arutasime seda olukorda õppealajuhataja ja õpetajaga. Siis tal hakkas järgmine tund, saatsime ta koos järgmisesse tundi. Läksime koos õpetaja ja õppealajuhatajaga kehalise kasvatuse tundi, aga kuni ta kantseleis oli, käitus ta hästi üleolevalt ja solvavalt, kasutas ebatsensuurseid sõnu meie kõigi suunas päris hullusti. Selliseid juhtumeid tuleb ikka ette, selliseid situatsioone on olnud nii tema kui ka teiste õpilastega, meie jaoks ei olnud see midagi väga haruldast," ütleb Uusmaa.

Ometi võttis ta enda väitel ise lastekaitsega ühendust.

"Tegin seda isiklikult, õpetajate juuresolekul siinsamas kantseleis selle intsidendi toimumise ajal. Lastekaitse soovitas helistada lapsevanemale, keda mul ei õnnestunud kätte saada. Järgmine soovitus lastekaitselt oli saata ta tundi, see oli kehaline kasvatus," jätkab Uusmaa. "Ta ei taha kehalises kasvatuses käia. Selgitasime talle, et on vaja minna ja läksime mitmekesi, õppealajuhataja, õpetaja ja mina, suunasime teda, toetasime teda turjalt ja suunasime kehalise kasvatuse ruumi poole. Kallaleminekut küll ei olnud, kindlasti. Arutasime seda vallainimestega, oleme ka seda olukorda omavahel selgitanud."

Uusmaa ütleb, et Kevin käis kehalises kasvatuses selle peale ära.

"Sealt ära tulles tulin veel poisile vastu, küsisin, kuidas tund meeldis. Läksime sõbralikult lahku," ütleb Uusmaa. "Minuni pole ühtki kaebust jõudnud. Olukord oli minu jaoks tavapärasest erinev ja ma selgitasin seda lastekaitsele ja vallavanemale ja vallavalitsuses arvati selguse huvides, et oleks hea, kui ma selle läbimõeldult kirja paneksin. Ja seda ma tegin. Midagi ülemäärast või kriitilist selles minu meelest küll ei olnud."

Vanaema õigustab direktorit

Reedel kinnitati politseist ERR-ile, et neile keegi kaebust esitanud ei ole, ei vald ega ka õpetajad või lapsevanemad.

Kevinit kasvatavad ema ja vanaema. Kui poiss poole päeva pealt tundidest minema jalutab, seabki ta sammud enamasti vanaema juurde.

Vanaema tunnistab, et poiss on keeruline ja ta ei kuuletu. Seetõttu ta direktorile etteheiteid ka ei tee ega politseisse pöörduda ei plaani.

"Situatsioon oli nii: poiss tuli tulema koolist. Klassijuhataja läks järele, võttis jope ära. Direktor sai tal käest kinni. Seda inimesed nägidki pealt. Nüüd on jutt, et tuuseldamine," ütleb vanaema, lisades, et poiss ise ei rääkinud koolis toimunu kohta midagi.

"Ta on tõesti väga raske laps. Allumatu, ei kuula kedagi. Tuleb tunnist ära, õpetaja ei saa temaga hakkama. Direktor loomulikult ärritus, kui 11-aastane poiss eest ära jookseb ja ei allu. Mul on hea meel, et direktor temast kinni sai ja sai temaga vestelda. Ma ei tea, kuidas see krabamine seal oli. Ma ei usu iialgi, et ta teda ära tahtis tappa. Poisil midagi viga ei olnud, mingeid arme, muhke ega sinikaid ei olnud, kõik on korras. Ütlesin, et seda poissi olekski vaja meesterahva käega tuuseldada natuke, ainult naistekari on ümberringi," selgitab vanaema.

Vanaema kinnitab, et klassijuhataja helistas talle kohe pärast juhtumit, kui ta poisi ema kätte ei saanud. Ta on veendunud, et direktori vastased otsivad lihtsalt võimalust juhist lahti saada.

"Midagi kohutavat seal ei olnud. Seal olid need nägijad, kes täpselt otsivad põhjust, et ära väänata direktorile," ütleb vanaema, lisades, et päev hiljem helistati talle ja soovitati asi üles võtta, aga tema keeldus sellest.

"Direktoril ei ole häda midagi, las ta teeb tööd. Direktor peabki olema natuke karmi käega, et need naised saaks aru, kes on direktor. Eelmine oligi pehme. Las kardavad lahtilaskmist," ütleb ta kooli õpetajaskonna kohta. "Kooli pedagoogid ainult närivad, ma oleks ammu mõned juba lahti lasknud. Oleks läbi pekstud, aga selliste pisiasjade peale! Nad olid teda koolimajas taga ajanud. Direktor noomis või rääkis, võib-olla tõstis ka natuke häält, see on ka täitsa loomulik mu meelest. Poiss peab ju koolis käima lõpuks!"

Seetõttu pole vanaema ka täpsemalt huvi tundnud, mis selle intsidendi ajal täpsemalt juhtus.

Küsimus volikogu istungil

Küll aga tundis selle vastu huvi Märjamaa volikogu liige, 10. veebruarini vilistlaste esindajana ka kooli hoolekogusse kuulunud Teet Tomson.

"Minuni on jõudnud kahest erinevast allikast info, et möödunud teisipäeval toimus gümnaasiumis üks intsident, kus üht HEV-õpilast mõjutati füüsiliselt korraldustele alluma. Kas selline info on jõudnud vallavalitsuseni või on see mingisugune kuulujutt?" küsis Tomson möödunud nädalal peetud volikogu koosolekul.

Vallavanem Meelis Välis tunnistas intsidenti ja vastas talle, et koolidirektor on info vallale edastanud ning sellega tegeldakse. Rohkem teema volikogu istungil tähelepanu ei pälvinud.

"See on kogu info, mida oman. See ringkaitse või infosulg on selline, et pole võimalik midagi kätte saada," kurdab Teet Tomson. "Suud vajusid nii kinni, et hakkasin lausa kahtlema, kas intsident üldse toimus."

Olgu märgitud, et Teet Tomson ei kuulu hoolekogusse just koolidirektor Kalle Uusmaa ettepanekul, kelle hinnangul vilistlastel polegi hoolekogus esindajat vaja. Vald kinnitas direktori ettepaneku kiiresti. Tomson ise leiab, et küsimus on tema isikus, mitte vilistlaste esindajas kui sellises.

"Minu nõudlikkus on vallal pinnuks silmas. Praegune koalitsioon püsib direktori ennistamise najal, koolipidaja ei saa endale lubada mingit kriitikat direktori aadressil," ütleb Tomson. "Aga mind ei saa ühelgi viisil süüdistada selles, et oleksin kriitiliste või halvustavate avaldustega esinenud alates direktori ametisse ennistamisest."

Kool on aga siiani ilma hoolekogu esimeheta, sest pärast viimatisi hoolekogu liikmete valimisi pole jõutud sellele uut esimeest valida. Esimees valitakse hoolekogule esmaspäeva õhtul, ent muid punkte - nagu direktori võimalik füüsiline kuritarvitus õpilase kallal - hoolekogu päevakorda ei jõudnud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: