"Kirjutame selleks, et väljendada oma sügavat muret Gruusia demokraatia viimaste arengute pärast, kus näiliselt lahendamatu seisak Gruusia poliitikas on kaugelt ületanud selle piiri, mida võib pidada demokraatlikuks käitumiseks. Gruusia rahvas väärib edasiliikumist," ütlesid Ilves ja Volker mõttekoja The Center for European Policy Analysis (CEPA) kodulehel avaldatud artiklis, mis kannab pealkirja "Aeg taaskäivitada Gruusia demokraatia".

Ilves ja Volker, kes kinnitavad oma pöördumises, et on juba aastakümneid olnud Gruusia sõbrad, rõhutavad, et nende hinnangul võiks Gruusia, mis soovib kuuluda vabade riikide perre, saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks ning seda toetavad ka kõik Gruusia poliitilised jõud.

"Aga nende organisatsioonide liikmestaatus tuleb välja teenida. Muu maailma jaoks paistab Gruusia lootusetult lõhenenud, ebaküps demokraatia ning kindlasti mitte valmis. Ükski NATO valitsus ei saa oma valijate poegi ja tütreid kohustada kaitsma uut liikmesriiki, mille demokraatia, võime korraldada vabu ja ausaid valimisi ning järgida õigusriigi põhimõtteid on küsimärgi all," tõdesid endised diplomaadid.

Ilves ja Volker rõhutavad, et nende pöördumine ei ole mõeldud kriitikana ei valitsuse ega opositsiooni suhtes, vaid pigem on see üleskutse mõlemale leida vahendid omavahel rääkimiseks kõigi grusiinide huvide edendamiseks, olgu nad siis praeguse võimupartei Gruusia Unistus või opositsioonilise Ühtse Rahvusliku Liikumise valijad.

"Kõikide poliitiliste jõudude liidrid peavad tegema koostööd Gruusia rahva püüdluste saavutamiseks, isegi kui nad on eri meelt detailides," leidsid Ilves ja Volker.

"Peaministri tagasiastumisega, võimalusega, et suure opositsioonipartei juht vangistatakse, suutmatusega kokku leppida, kuidas lahendada valimistega seotud rikkumised ja üleskutsega korraldada uued valimised ilma protsessita, mille abil saaks õiglaselt kindlaks teha, mis - kui üldse - viimane kord valesti läks, on Gruusia on ummikus ja see kahjustab riiki ja selle mainet ka välismaal," tõdesid Ilves ja Volker.

Nad kutsusid mõlemat poolt mineviku nõudmised kõrvale jätma ja vaatama uuesti, mida riik tulevikus vajab. "Kui meie suudame sellisele dialoogile kaasa aidata, siis seda ka teeme. Kuid Gruusia juhid peavad ise tunnistama, et asjad on läinud liiga kaugele ja demokraatia on vaja uuesti käivitada," lõpetasid Iövesja Volker oma pöördumise.

Gruusia on olnud poliitilises kriisis 2020. aasta sügisel peetud üldvalimistest saadik, mille tulemusi opositsiooniparteid ei tunnustanud, väites, et valimistel esines rikkumisi tagamaks võimuerakonna Gruusia Unistus võit. Opositsioon on boikoteerinud ka uue parlamendi tööd. Neljapäeval teatas peaminister Giorgi Gahharia oma tagasiastumisest, kuna valitsuses tekkisid lahkavamused opositsioonilise Ühinenud Rahvusliku Liikumise liidri Nikanor Melia kinnivõtmist nõudva kohtuotsuse täitmise osas.

Meliat süüdistatakse rünnaku organiseerimises Gruusia parlamendile 2019. aasta protestide ajal, mille põhjustas Vene riigiduuma saadiku Sergei Gavrilovi Thbilisi-visiit ja esinemine parlamendis.

Melia võimalik kinnivõtmine on tekitanud nördimust opositsioonis ning ka Gruusia partnerid Läänes on selle eest hoiatanud.